Piirkonnas ona ka mitmeid maa- aluseid jõgesid. Siniallikate kõrval asub ka ülevoolu piirkond. Veekihid- ja kompleksid on alas karbonaatsed 0,5...1,0. Asukohakaart3 C) Pinnakatte kaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikate läheduses on pinnakatte paksus andmepunktis 43.3. Esinevad pinnakatte samapaksusjooned. Asukohakaart4 D) Geomorfoloogiline kaart Kaardilt on näha, et Saula siniallikate läheduses asub suuri rändrahne. Litoloogilistest settetüüpidest esineb antud piirkonnas jämeliiva. Stratigraafilis geneetlised settetüübid piirkonnas on: Holotseeni jõesetted ja Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted. Kokkuvõte: Saula Siniallikate piirkond asub mattunud orgude alas. Lähedal asub nii puurauke, maa- aluseid jõgesid kui suuri rändrahne. Pinnakatte paksus on suhteliselt kõrge. Piirkonnas on valdavalt palju jämeliiva, Holotseeni jõesetteid ning Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetteid. Allikad:
poolest. Kujunevad taimede elutegevuse ning huumusainete ning mulla mineraalosa vastastikkuse toime tegajärjel. Mullaprofiil on maapinna eri horisontide vertikaalläbilõige muutumatu lähtekivimiga, mis peegeldab mulla ehitust. Profiile iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused horisontide tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur jne. Mullaprofiil kujuneb järk- järgult ning on sõltuv bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest ning teistest tingimustest. Arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas esineb seotud ning vaba veena ning veeauruna mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mineraalide ja huumuse koostisesse, taimed kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vesi hügrokoopsusvesi ja kilevesi, mida hoivad mullaosaksetel molekulaarjõud. Hüg.
Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised Muldade makromorfoloogilisi tunnuseid uuritakse spetsiaalselt valmistatud mikroskoopilistel õhikutel, tunnuseid kirjeldatakse sellekohaste erimetoodikate põhjal. Mullaprofiil kujuneb järk-järgult ning sõltuvalt bioloogilistest, klimaatilistest, litoloogilistest jt tingimustest. Mulla arenemise staadiumid on püsivad ning iseloomuliku järjestusega. VT JOONISEID! Mulla omadused Koostisest ja ehitusest sõltuvad mulla omadused, mis määravad mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning mulla seisundi kultuurtaimede kasvukeskkonnana ja tootmisvahendina põllu-ja metsamajanduses. Keemiliste omaduste all mõistetakse toitainete üldvarusid ja nende omastatavate vormide sisaldust mullas
Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine. Veeproovid võetakse eraldi turbalasundist ja mineraalpinnasest. Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse. Mineraalpinnase proovid võetakse kõigist litoloogilistest erimitest, kusjuures määratakse lõimis ja filtratsiooni koefitsient. Veeproovidest määratakse vee keemiline koostis (lühendanalüüs) ja füüsikalised omadused. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. VARU ARVUTAMISE NÕUDED Uuringuala pindala määratakse ringpiiri nurgapunktide koordinaatide alusel. Selle piires määratakse varuplokkide, laugaste jt. veekogude ning kaitsetsoonide pind. Pinnad määratakse täpsusega 0,01 ha. Keskmised
annaabi.ee 
