Steindruckerey", mis osutus väga oluliseks litograafiatehnika kuulsuse kasvule. Litograafiaõpik sisaldas ka näidislehti kõigist kiviplaadilt trükitavatest võtetest. Uue tehnika levik oli kiire ja seda kasutati 19. sajandil suuretiraaziliste väljaannete trükkimisel. Eesti esimesi litotöökodasid asutati 1835. aastal Tartus. Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt kunstis, trükitööstuslikku litograafiat asendab ofsettrükk. Esimese litograafilise trükimasina ehitas New Jersey paberitootja Ira A. Rubel 1906. aastal. Selles trükimasinas kanti kujutis trükisilindrilt kummiplaadile ja sealt edasi paberile. Taolist tehnoloogiat, kus kujutis trükitakse paberile kummisilindri abil, kasutavad peaaegu kõik tänapäevased ofsettrükimasinad. Litograafia liike: Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava tusiga (tusimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer)
kartongalusele kleebitud portreefotoga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik. Poolast tagasisaadetud Nadar leidis järgnevalt tööd graafilises ajakirjanduses. Ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon, kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefoto äri, mida ta lubas rahaliselt toetada - portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks
Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga) vedeldatud. Tegi ka tutvust litograafiaga ning selles tehnikas plakatid said Moulin Rouge’i reklaamidena väga kuulsaks. Kokku on tal üle 500 litograafilise töö, neid nii värvilisi kui mustvalgeid. Värvide maailm teda eriti ei huvitanud, pigem elu, liigutused ja tüübid. Huvitus ka väga Jaapani kunstist. 1892. aastal tüdines Lautrec pimedatest ja räpastest lokaalidest ning kolis (loominguliselt) bordellidesse. Ta ei fetišeeri naiste seksuaalsust neid kujutades, pigem kujutab naturaalsust ja realistlikult neid. Tema töödes eksisteerib ainult figuur, maastik on teisejärguline
annaabi.ee 
