kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused , et me nende päritolule ei mõtle: rütm, muusika, mehhaanika, skeem. Kogu kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul on näiteks ,,Kalevipoeg". Üle Euroopa levis ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel? Kuid kindlasti üheks tähtsaimaks kultuuriliseks aspektiks mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana- Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. saj. ekr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal komöödiad olid lõbusa sisuga ja parodeerisid poliitikuid. Ka tänapäeval on nende zanrite põhiolemus sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a . ekr. Kavas
sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused ja tavaliseks saanud, et me ei oskaks isegi mõelda nende päritolule. Näiteks võin tuua rütm, muusika, mehhaanika ja skeem. Kogu Euroopa kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul võib näiteks tuua „Kalevipoeg“. Üle Euroopa levis „Ilias“ ja „ Odüsseia“ ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile. Kuid kindlasti üheks tähtsamaks kultuuriliseks aspektiks, mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana-Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. sajandist eKr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal olid komöödiad lõbusa sisuga ning tavaliselt parodeeriti poliitikuid. Ka tänapäeval on nende žanrite põhiolemus suhteliselt sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a. eKr. Kavas olid ainult
Homeros Homerose kaks tähtsamat teost olid "Ilias" ja "Odüsseia". Neid kahte teost võib liigitada lausa maailma tähtsamate suurteoste hulka. Need teosed teeb eriliseks see,et need on kirjutatud ajal mil ilukirjandus polnud veel nii tuntud. "Ilias" ja "Odüsseia" olid aluseks kogu Euroopa literatuurile. Faktide tõetruudus nendes raamatudes on üsnagi kaheldav kuna sellest kaugest ajast 12.sajandil eKr on ajalooallikaid vähe ja enamus asju on Homerose või eelnevate pärimuse edasikandjate väljamõeldis. Traditsiooniliselt on arvatud,et Homeros elas Trooja sõja ajal ehk umbes 12.sajandil eKr , kuid 19. ja 20. sajandite arheoloogilised avastused tõid maailma tõendeid,et poeet nimega Homeros elas palju hiljem ehk 8. või 9.sajandil eKr.
täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel. Luulepildi olustikulise tõetruuduse taotlejad eluläheduse lipu all ammendasid oma võimalused ja andsid kümnendi keskel üsna tihti kunstiliselt väheütlevaid kirjeldusi, sattusid positiivset otsides mõnikord ametliku päevapoliitika kuulutajaiks.
noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per. · Silmapaistvalt tähtis osa luules oli sel ajal lüürilisel enesetunnetusel. Ajajärgu luulet iseloomustasid vaimse ja esteetilise vabaduse kuulutamine ning vastuseadmine võimu teenivale literatuurile. · M. Under, J. Semper jt. süvenesid jätkuvalt inimpsühholoogiasse, kujutasid veenvalt indiviidi varjatud siseelu. J. Semperi loomingus (kogu "Tuule-ratas") on tähtis koht kodanikuvastutuse luulendamisel. Luulepildi olustikulise tõetruuduse taotlejad eluläheduse lipu all ammendasid oma võimalused ja andsid kümnendi keskel üsna tihti kunstiliselt väheütlevaid kirjeldusi, sattusid positiivset otsides mõnikord ametliku päevapoliitika kuulutajaiks.
annaabi.ee 
