· Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. Kõigile lastele oli jagatud andeid vene heldusega: vanimast vennast Aleksandrist sai literaat, vanuselt järgmine vend Nikolai oli andekas kunstnik, kuid suri 30-aastasena tuberkuloosi.Ivanist sai tuntud pedagoog ja Mihhailgi hakkas literaadiks, kes kirjutas muu hulgas Anton Tsehhovist palju eluloolist.Pere pesamuna Maria oli pedagoog, juhatas Jaltas Tsehhovi majamuuseumi ja venna kogutud kirjade väljaandmist. · On öeldud, et oma anded said lapsed isalt, aga hinge emalt. · Kuigi isa polnud mingit kooliharidust saanud , juhatas ta oma lapsed juba varakult hariduse juurde.Seitsmeaastaselt alustas Tsehhov oma kooliteed kreeka algkoolis, seejärel jätkas klassikalises gümnaasiumis
arendamist, millel ta arvas positiivse mõju olevat ka kohalikele talupoegadele, kuid alates 1770. aastatest, kui Põltsamaal ilmnesid tõsised majandusraskused, muutus ta palju skeptilisemaks. 1786. aastal, kui Lauw suri, algatati tema vara suhtes pankrotimenetlus ning see läks riigi kätte, mis selle Katariina II ebaseaduslikule pojale krahv Aleksei Bobrinskile loovutas. Hupeli enda sissetulekud Põltsamaa pastorina olid soliidsed, teda võib lugeda üheks jõukaimaks Liivimaa literaadiks ja pastoriks. Tänu sellele võis ta oma vaba aja pühendada valgustustegevusele ega pidanud otsima lisaelatusallikaid. Kuid ka pastorina tegutses Eriti kultuurilisest seisukohast oli oluline osa Põltsamaal tegutsenud trükikojal, mida juhatas Pommerist pärit arst Peter Ernst Wilde, kes tegutses Põltsamaal alates 1766. aastast ja lootis Lauwi majandustegevust suunata ka rahvavalgustuslikele radadele. Lisaks arstipraksisele
,,Tasuja" autori Eduard Brunbergi (Bornhöhe) eeskuju. Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses. Lühemat aega töötas seal ka Juhan Liiv. Vilde oli ajakirjanik üle 20 aasta. , 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjanikutöö kõrvalt öötundidel. Vildet võib pidada eesti esimeseks kutseliseks literaadiks, kes pole muu ametiga leiba teeninud. 10 aastaga kirjutas ta 15 raamatut. Lugejad võtsid Vilde kiiresti omaks. On öeldud, et pärast Jannseni on Vilde see, kes õpetas eesti rahvast lugema. Vildet kritiseeriti aga aatepuuduses, sopakirjanduse soetamises ja rahva maitse rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline
Tema vend Eduard lõpetas konservatooriumi, õpetas seal, kirjutas natuke. Peaaegu iga sügis alustas uues koolis, lõpetab Tartu Linnakooli, õppis algklasside õpetajakse, kutse saab 1907. Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida. Sunnib ennast edasi minema, tahab Tartu Ülikooli saada. 1912-17 Tartus, annab eesti keele tunde tütarlastegümnaasiumis, õhtul õpib ise. 1916 sooritab eksternina gümnaasiumieksamid. Kujuneb üsna arvestatavaks literaadiks. Huvitub igasugustest ismidest, võtab mõjutusi Venemaalt (Majakovski), sokeerib kõiki. Moodustab rühmituse "Moment", 1913 ilmub album "Moment esimene". Sinna kuulus ka m. Heiberg, R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada. "Noor eesti" kritiseerib teda ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised.
annaabi.ee 
