Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest - Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat (liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti.
despoodiks" Ta nõudis Mozartitelt alates 1773.aasta algusest ka teenistust Sellega said läbi lõputud ametipuhkused Noor Mozart, harjunud publiku imetlusega, ei suutnud toime tulla allumisega õukonnareglemendile Taoline konflikt sõltumatu kunstnikuvaimu ja loomingut dikteeriva õukonna vahel on ajastule iseloomulik Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sel perioodil komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teostest: 14 missat, neli litaaniat, kaks vesprimuusika tsüklit, kirikusonaate jpm. Stiilimurrang loomingus, tihti seostatud ka "tormi ja tungi" liikumisega: teostesse ilmuvad dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad Salzburgi peapiiskopi teenistuses Sellest perioodist ebaõnnestumisi nii töises kui isiklikus elus Pakkus end 1777 Mannheimi õukonna teenistusse, kuid pakkumine lükati tagasi Armus kirglikult 16aastasesse lauljasse Aloysia
Mozart õppis sel ajal palju oma kuulsamatelt kolleegidelt. Itaalias võeti teda vastu mitte enam kui imelast, vaid kui väljakujunenud ja kõrge mainega heliloojat, virtuoosija dirigenti. Salzburg (1773-1781). Uus vürstpeapiiskop Hieronymus Colloredo määras Mozarti õukonnakapellmeistriks. 1770. aastal lõi Mozart Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest.Need on õukondlikud ja mõneti ooperlikus maneerismissad,kontserdlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat. Samuti on ta loonud palju kirliklikku instrumentaalmuusikat väiksele ansamblile. Mozart oli oma tööga Salzburgis järjest vähem rahul ning konfliktid peapiiskopiga kasvasid iga aastaga. 1777. aastal palus Mozart väga 8 ettevaatlikus toonis luba pikemaks kontserdireisiks. 1777. aastast 1778. aastani reisis Wolfgang Mannheimis ja Pariisis koos oma emaga, kuna Leopold Mozart ei tahtnud oma töökohustusi jätta
Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel suurem osa oma vaimulikest teostest missad, kontsertlikud motetid, kaks suurt vesprimuusika tsüklit ja neli litaaniat, kiriklikku instrumentaalmuusikat väikesele ansamblile (kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik