Ökonoomika on inimkonna tavapärase äritegevuse uuring. Ta uurib tähelepanelikult seda osa üksikisiku ja sotsiaalse tegevuse sfääris, mis on kõige tihedamalt seotud ning sotsiaal- set tegevust, mis on tihedalt seotud materjaalse heaoluga. Ta nägi, et ökonoomika kohus oli parandada materjaalset heaolu, kuid selline parenemine toimuks vaid sotsiaalsete ja poliitilisi jõudude koostoimel. Varasema sotsiaalse filosoofia mõjul kasvas välja huvi liberalismi, sotsia- lismi, ametiühingute, naiste hariduse, progressi ja vaesuse vastu, mis kajastus tema hilisemas te- gevuses ja kirjutistes. (http://www.business-science-articles.com/b-a/economics/211-alfred-mar- shall-definition-of-economics, 03.11.2016) Tema ökonoomikaalaseid vaateid on tõlgendatud ja reklaamitud kui täpsustusi ja laiendeid sellistele majandusteadlastele nagu Adam Smith, David Ricardo, Thomas Robert Malthus ja John Stuart Mill
stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: n omada kontrolli kodanike üle n paindlikult reageerida kodanike nõudmistele n koguda ja jaotada ressursse efektiivselt n kohanduda muutuvate tingimustega Avatuse ja suletuse mõju muutusele n Ühiskonna avatus poliitiline mõõde, rõhuta-takse arvamus- ja väljendusvabadust, plura-lismi ja sallivust. Karl R. Popper ja historitsis-mi kriitika (Open Society and Its Enemies) n Sotsiaalne mobiilsus inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritud ja saavutatud seisundid. Horisontaalne ja vertikaalne mobiilsus n Vilfredo Pareto ning eliidi ringluse käsitlus: isalõvide ja emarebaste tasakaal, eliidi pidev täienemine või pöördelised muutused Moderniseerumine 1
tsentriga unitaarriigina sai see koos püsida. Unitarismist järkjärguline taganemine algas juba Hruštšovi “rahvaste sõpruse” poliitikast, mis lasi ohjad lõdvemaks ja viis natsionalismi tugevnemisele ning kohalike natsionaalpoliitiliste eliitide tekki- misele. Need kontrollisid varimajandust ja muutusid autonoomseks poliitiliseks jõuks. Rahvuslik parteinomenklatuur oli Andropovi-järgsel ajal riikliku natsiona- lismi allikaks. Liidu administratiiv-territoriaalne korraldus rahvusliku printsiibi alusel võis teatud tingimustes saada lagunemise detonaatoriks. Gorbatšovi detsent- raliseerimise ja föderaliseerimise poliitika hävitas nõukogude unitarismi. Kohalik korrumpeerunud etnoeliit ja klannid, keda toetas Jeltsin Gorbatšovi vastu, hak- kasid kontrollima riigivara. Vabariikide elanikkond, v.a lääne rahadest elavad baltlased, sattus vaesusse ja õigusetusse. “Liiduline võim osutus jõuetuks mitte
annaabi.ee 
