Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimumist ja inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmest. Tööväärtusteooria Smithi ja Ricardo rajatud liberalismi majanduslik suund, milles nad ei pidanud rikkuse allikaks ei kaubandust ega põllumajandust, vaid kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtust. Lisaväärtusteooria Karl Marxi loodud teooria ja ka teos. Töötaja loob oma tööga ettevõttele lisaväärtuse. Ettevõte ei saa maksta töötajale kogu vääritavat palka ja arvestab sellest kõik kulud maha. Kommunism industriaalne heaoluühiskond.
suutnud ette näha ühiskonnas toimuvaid muutusi. Näiteks samastasid klassikalised marksismi järgijad õigluse nivelleeriva( kõrguslik mõõtmine) võrdsusega, mis pole reaalses elus teostatav ei majanduslikult ega ka sotsiaalselt. Paika pole pidanud ka marksistide hinnang töölisklassi järjest kasvavale osale ühiskonnas ja sellest tuletatud järeldus kogu kapitalistliku ühiskonnakorralduse lagunemise kohta. Laialdast kritiseerimist on leidnud Marxi lisaväärtusteooria, sest tollane primitiivne inimtööpõhine tööstuslik tootmisprotsess on tänapäeval asendunud teaduspõhiste tehnoloogiate põhiseks. Marxi analüüs põhineb vaid tööl, mitte aga kasulikkusel, ignoreerides kapitali ja maa ning inimese loomuomadusi väärtuste loomisel ja tarbimisel. kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab Marksismi teise poole kommunistliku ühiskonna loomise idee kõige suurem viga oli
Tootmisfaktorite teooriale alusepanija J.S.Mill (1806-1873) Süstematiseeris majanduslikud kontseptsioonid ühtseks teooriaks 6) MARKSISM «Kapitali» autor. Poliitökonoomia aineks on tootmises, jaotamise , vahetuse ja K.MARKS (1818-1883) materiaalsete hüvede tarbimise protsesis kujunevad majandussuhted. Lõi õpetuse töö kahesest iseloomust, lisaväärtusteooria. Kuulutas ette kapitalsmi hukku. F.Engels (1820-1895) Kirjastas Marxi tööd. Kommunistlikule teooriale üks alusepanijaid. 7) Uusklassikud: Eelkäija:H.Gossen Sõnastas kuulsad I (kasulikkuse küllastuse) ja II (kasulikkuse maksimeerimise) e.Gosseni seadused AUSTRIA KOOLKOND Ökonoomika kui teadus, mis uurib inimkäitumist (ratsionaalset) piiratud ressursside (K.MENGER, E
ja majandussuhted. Tuleneb kapitalistlikust majandusest. Töö on saanud "vaenulikuks ja võõraks". Inimese sotsiaalne loomus Inimese tehnilised oskused tulenevad sotsiaalsest õppimisest. Inimeste ettevõtmised, töö, käitumine, eesmärgid on sotsiaalsed. Keskkonnas, kus töö on võõrandunud, kus inimesi sunnitakse eelistama omakasu ühiskasu asemel, murdub sotsiaalne solidaarsus, mis tekib ühiste eesmärkide nimel tehtava loomupärase koostöö näol. Lisaväärtusteooria Vaid töö määrab toote väärtuse. ,,Väärtus on lihtsalt tardunud tööaeg, lihtsalt asjastatud töö..." (Kapital) Hind = tooraine/vahendid + palk + lisaväärtus KOGU väärtuse loob töö. Kapital ei tee tööd. Kuniks toomisvahendid on eraomanduses, on teistelt tööjõu ostmine ekspluateerimine. ,,Tööline töötab kapitalisti kontrolli all, kellele kuulub tema töö. Kapitalist jälgib, et töö toimuks
annaabi.ee 
