"Eriti veel arvestades seda, et Rootsis on seadus, mis ei luba lastelt tulemussporti nõuda. Neid ei tohi kõvasti treenimagi sundida, rääkimata siis sellest, et neile mingit jama sisse söödetakse." Jalaku arvates on näiteks Eestis laste tulemusspordiga liiale mindud. "Mul on selline väljend: "alla kümneaastaste tippsport". Me uurisime aastatel 20012003 üle 6000 lapse tervist. Neist vaid veerand olid täiesti terved. Ülejäänud oli vaja lisauuringutele või ravile saata." Peab rõhutama, et uuritute hulgas olid lapsed, kes teevad regulaarselt trenni ja on Eestis omavanuste tipus. Ülejäänud ei jõuagi arstlikku kontrolli. Kas ja kui palju peaksid arstid võistlustel, sealhulgas lastevõistlustel kohal viibima, on täna rahalist seisu arvestades iseküsimus. Küll aga leiavad nii treenerid kui arstid, et spordiga tegelevatele inimestele on vaja esmaabikoolitust. Kerde laseb lendu küsimuse: "Kui ikka juhtub tõesti, et süda
aia pedagoogidel, spetsialistidel ja abipersonalil siiski võtta paar kuud aega, et lapse oskuste ja teadmiste tasemega iseseisvalt tutvuda. Põhjus on selles, et pedagoogilist infot meditsiinidokumendid enamasti ei sisalda ja õpetuse planeerimiseks on ikkagi vaja lapse arengutaset hinnata, sh lapsevanematelt teavet küsida (eelneva arengu, koduste tegevuste kohta). Vahel on vajalik suunata laps veel mõnedele lisauuringutele, mille toimumisest on kas palju aega möödas või mida pole seni vajalikuks peetud. Soovitused täiendavatele uuringutele suunamisel on samad, mis tavarühmadeski: anda lapsevanemaga kaasa lasteaiapoolne hinnang ning paluda tagasisidet spetsialistilt ka lasteaia jaoks. Nagu tavarühmas tuleb ka sobitus- ja erirühmas teha hindamistulemustest kokkuvõte ning viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel
dame rütmihäired, esimestel koormusastmetel on pulsi ja vererõhu tõus mõõdukas. c. treeningute kvaliteedi hindamiseks koormusaegselt ja taastumisperioodil püsivad kõrged pulsisageduse ja vererõhu väärtused, ebaadekvaatsed EKG muutused või- vad viidata põhiettevalmistuse puudujääkidele Kokkuleppe lõpus toimub nõustamine ja vajalike soovituste andmine a. Tervisehäirete avastamisel määratakse vastav ravi b. Vajadusel suunatakse lisauuringutele ja eriarsti vastuvõtule c. Soovitused treening-, võistluskoormusteks, puhkuseks, taatumiseks d. Määratakse järgmise tervisekontrolli aeg "SPORTLASE SÜDA" Süda on vereringe tsentraalne mootor, olles justkui pump, mis suunab verd pide- valt vereringesse. Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoor- mus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnik- ku) koormatavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja
annaabi.ee 
