Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lisatunnust" - 3 õppematerjali

9-KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks c) otstarbemäärus TÄIEND Kuulub põhisõna juurde. Täiendi põhiliigid on: 1) omadussõnaline täiend, iseloomustab põhisõna ja ühildub temaga enamasti käändes ja arvus nt väike poiss; 2) nimisõnaline täiend, näitab põhisõna kuuluvust või mõnda lisatunnust (materjali, kohta, ulatust jne). Nimisõnaline täiend ei ühildu põhisõnaga. Kuuluvust näitav on alati omastavas käändes (nt venna raamat), materjal (nt siidist kleit), ulatus (nt õlgadeni juuksed), tunnus (nt sarvedega saatan). LISAND Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
472 allalaadimist
Hääldus ja hääldusteadused
10
doc

Hääldus ja hääldusteadused

Hiljem kanti see sõna üle, märkimaks kreeka värsi jaoks üliolulisi rõhke ­ viimased erinesid liigiti oma meloodilise teostuse poolest (vt aktsent). Tänapäeva fonoloogiakäsitlustes tähistabki prosoodia kõige sagedamini aktsentoloogiat ehk rõhkudeõpetust. Osa autoreid ja koolkondi kasutab rõhu, tooni jms puhul terminit suprasegmentaalid ehk segmendiülesed hääldusvahendid (lisatunnust, mis lubab mingil kohal sellest jadast iseloomulikul viisil esile tõusta. Rõhk võib avalduda 1) pingerõhuna (ka tugevus-, dünaamiline ehk intensiteedirõhk) ­ hääldustugevus (valjus, moodustuspinge) ületab naabersilpide oma; 2) meloodilise ehk muusikalise rõhuna (toonikõrgus erineb naabersilpide omast) 3) kestus- ehk kvantiteedirõhuna (rõhusilp erineb teistest oma vältuse poolest). NB

Keeled → Keeleteadus alused
35 allalaadimist
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

on peamiselt pärilik ja väga püsiv. Nad toovad välja teatava hulga isiksust iseloomustavaid jooni, väites, et enamik neist joontest on olemas kõikidel inimestel ja et nende esinemist saab testidega mõõta. Raymond Cattelli isiksuseteooria Ta leidis, et on olemas 12 isiksuse peamist tunnust, mis on omased kõikidele inimestele ning et neid on võimalik mõõta. Selle loogika alusel koostas Cattell oma testi, milles tõi 12 peatunnusele juurde 4 lisatunnust. Osa tunnuseid on Cattelli arvates pärilikud ja osa kujunenud keskkonna mõjul. Kuidas need kellegi käitumises avalduvad, oleneb suurel määral selle inimese haridusest, intelligentsusest ja temperamendist. Hans Eysencki isiksuseteooria Ta oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab väiksemast arvust joontest. Ta rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust- introvertsust ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust.

Psühholoogia → Psühholoogia
116 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun