Ahjust tulnud leib kaeti puhta rätiga; tihti lasti sellel enne söömist kuni nädal seista, et leib oleks tahkem ja peaks kauem vastu. Leiba valmistati nii jämedamast kroovjahust kui peenemast ja puhtamast püülijahust. Rukkipüülist valmistati ka magushaput leiba. Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 23 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 23 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma. Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile
Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587). Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis, raputatakse peale jahu ja jäetakse 2–3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel pool peenleiva sisse juuretist ei lisatudki. Teise või kolmanda päeva õhtul sõtkuti ülejäänud jahu ja segati juurde soovitud lisandid. Ülejäänud toiming on sama kui tavalise leiva puhul, üksnes leiba küpsetatakse kauem, st 2–3 tundi kuumas ahjus. Meekakud 200 g mett 2 klaasi vett 1 kg rukkijahu Segada tainas, lasta seista ja vormida siis väikesed kakud. Küpsetada ahjus. Süüa koos piimaga. Lingid: http://my.tele2.ee/oldjyri/mjtaust3.html http://www.terviseleht.ee/200102/2_leib.php
See valmistati samuti keeva veega, hiljem lisati juuretis, seejärel hapendati kaks päeva. Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995).Rukkipüülist valmistati ka magushaput leiba. Selle puhul jahu puistati algul keeva vette, jahtunult lisati juuretis, lasti 2-3 päeva hapneda ning lõpuks küpsetati 2-3 tundi. Püülijahust magushapule peenleivale mõnel pool juuretist ei lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998)