rinnapiima. Täiendav toitmine peaks olema vastavalt pere toidukordadele, regulaarne ja austades lapse söögiisu. (Torigoe1 jt 2012:87). Lisatoidu pakkumist tuleks alustada poolest teelusikatäiest. Kui laps selle ära sööb ning tal ei teki järgneva ööpäeva jooksul vaevusi, võib järgmisel päeval sama toitu pakkuda juba üks-kaks teelusikatäit ning edaspidi toidukogust ettevaatlikult suurendada. Rinnapiima sööb laps lisatoidule juurde vastavalt oma soovile. Kõiki lisatoite pakutakse lusikast või tassist, aga mitte lutipudelist. (Imiku toit ... 2012: 16). Tabel 2. Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused (Raukas jt 2006: 78). Lisatoidu ja piima soovitatavad päevased kogused Vanus Lisatoidu Lisatoidu kogus Rinnapiima või andmise kordi päevas (g) piimasegu kogus päevas päevas (ml)
· Ristallergia(laps on ülitundlik sissehingatavate allergeenide suhtes õietolm, kodutolmulestad)(Raukas, Uibo, Raal:2006:142,143,144,145,146,147) 2.4.2 Toiduallergia vältimine Selleks, et välja arendada lapsel tugev immuunsüsteem, et sel moel vähendada üldist allergiariski ja allergiat toidu vastu konkreetselt on oluline kaua aega last rinnaga toita. Rolli mängib ka see kui palju erinevaid lisatoite lapsele korraga pakutakse. Mida rohkem erinevaid toite korraga pakutakse, seda suurem on risk toiduallergiasse haigestuda. 13 Seega toiduallergia vältimiseks on oluline: · toita last ainult rinnapiimaga kuni 6 kuuseks saamiseni · jätkata rinnapiimaga toitmist vähemalt lapse aastaseks saamiseni · lisatoitu pakkuda mitte enne kui laps on saanud 6 kuu vanuseks
Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi
Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.). b) Astaatiline (Nendel süsteemidel staatiline viga puudub ja süsteem taastab endise parameetri täpselt.) 3) Jaotatakse kontuuride arvu järgi
annaabi.ee 
