ning kellel on õpilase raskuste kohta tõendusmaterjali. Kui lapse edasijõudmine vaatamata õpetajalt saadavale lisa- või eriabile ei parane või paraneb vähe, tuleb kasutusele võtta koolipõhised meetmed. HEV koordinaator ja õpetaja koostavad lapse toetamiseks tegevuskava. Selles etapis võib lapse vajaduste rahuldamiseks kasutada erivahendeid ning vaja võib minna individuaalset tuge. Lisameetmed võivad osutuda vajalikuks, kui vaatamata individualiseeritud tegevustele ja lisatoele on lapsel ikka raskusi. Selles etapis võetakse koos vanematega vastu otsus, kas lapse edasijõudmist ja tavakoolis jätkamise võimalusi peaks hindama kooliväline spetsialist. Gavin Reid (2007:22), kogenud düsleksia uurija, on järgmisel seisukohal: Düsleksiat ei tohiks kindlaks teha üksnes testide abil, kuna düsleksia on protsess, mille puhul lisaks lapse spetsiifilistele õpiraskustele tuleb arvesse võtta klassi töökorralduse ja õppekavaga seotud tegureid ja lapse
43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0
Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema kaheks: täisnurkne epüür maapinnale mõjuvast koormusest q Ka, mille kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem raskuskese on poolel seina kõrgusel ja kolmnurkne epüür zKa, pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest. Maapinnale mõjuva kohaliku pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. koormuse mõju arvest tavaliselt kas elastsusteooria seostega, graafiliste passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse 5
43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas geotehnika II. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). 10.7.8.2 Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Pt zt h Pa t Pp Joonis 10.44 Toega
annaabi.ee 
