2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist. Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe parandamisele tuleb läheneda komplekselt: vaja on lisasoojustada välispiirded, renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ja soojavarustus.
põrandadetaile. Liigniiskus võib tekkida erinevatest vee-, kanalisatsioonitorude leketest, maapinnast tulevast niiskusest ja põrandatel rohke vee kasutamisest.Lisaks niiskusele põhjustavad probleeme närilised, kes muudavad põranda läbipuhuvaks. Nad närivad läbi tuult tõkestavad kihid ning sätivad käike tehes ümber soojustust. Kahjustuste leidmisel tuleb põrand täilikult avada. Üle tuleb vaadata soojustus, tuuletõke ning kontrollida põrandatalade olukorda.Selleks et põrandaid lisasoojustada tuleks maapealsete põrandate vana soojustus ja orgaaniline täide eemaldada. Soojustamiseks kasutatakse spetsiaalset kinnise pooriga vahtpolüsterooli, mis on materjalina suhteliselt aurutihe ning mõeldud isegi maasisse panekuks. Ennem vajadusel paigaldada põrandaalused kommunikatsioonid ETERNIITKATUSE VÄLJAVAHETAMINE Eterniitkatus on tihti kasutusel just vanematel majadel, arvatavasti on see katus olnud majal
Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed palkide vahel veelgi suureneda. Seetõttu tuleb need majad alati lisasoojustada ja lisavooderdada. 78 39 Püstpalksein 79 Puitkarkasssein 14. sajandil hakati puitmaju ehitama töö tööstuslikult stuslikult – palkehitiste asemele
keskmisest kogusoojusjuhtivusest, vaid sellest, et saaks minimeeritud külmasillad ja et seina sisepind oleks ühtlaselt soe, oleks välditud hallituse ja niiskuskahjustuste teke. Lisasoojustamata keldrisein ei ole soojuslikult mugav ega niiskustehniliselt turvaline (eriti suure niiskuskoormuse korral). 10 cm paksune lisasoojustus tõstab välispiirde pinnatemperatuuri ja likvideerib kriitilised külmasillad, vt. Tabel 3.8. Lisasoojustada tuleb väljastpoolt ka keldriakende paled, min. 50 mm paksuselt. 104 Tabel 3.8 Keldriseina temperatuurivälja arvutuste kokkuvõte. Sõlm Keldriseina Madalaim Madalaim kaalutud keskmine pinnatemperatuur ja pinnatemperatuur ja kogusoojusjuhtivus temperatuuriindeks fRsi temperatuuriindeks fRsi
annaabi.ee 
