33. Temperatuuriindeks; temperatuuriindeksi kriitilised tasemed Eesti elamutele. Hoonepiirete sisepinnatemperatuuride kriitilisust on võimalik hinnata temperatuuriindeksiga fRsi, mis näitab sisepinnatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevuse suhet sisetemperatuuri ja välistemperatuuri erinevusesse. Kriitilised tasemed Eestis: · hallitus fRsi 0,65..0,8; · kondensaat fRsi 0,55..0,7. · elamutes igal juhul fRsi >0,65. 34. Külmasilla lisajuhtivus Külmasildade lisasoojuskaod võetakse arvesse külmasilla lisajuhtivusega. Eristatakse: · joonkülmasilla lisajuhtivust j, W/(mK); · punktkülmasilla lisajuhtivust p, W/(mK). Joon- ja punktkülmasildadest põhjustatud parandus soojusläbivusele leitakse: 35. Akna soojusläbivust mõjutavad tegurid. Akna soojusläbivus sõltub: klaaspaketi soojusläbivusest ( klaaside arvust paketis; klaasi pinnatootlusest (selektiivklaas, päikesekaitseklaas); klaasidevahelise gaasi omadustest (õhk,
eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest. Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusjuhtivuse üldise vähenemise juures on hoone soojuskadude külmasildade suhteline osakaal kasvanud. Kuna hoone välispiirete (välisseinte, põrandate ja katuste) soojuskaod arvutatakse välis- piirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindala järgi, tuleb nurkade (välissein- välissein, põrand-välissein ja katuslagi-välissein) lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse geomeetriliste joonkülmasildade lisajuhtivustega. Lisajuhtivus on soojuskadu vattides külmasilla kaudu, kui temperatuuride erinevus on üks kraad. Ka muud võimalikud tarinditest tulenevad külmasillad (nt. akna seinakinnituse sõlm, jäigastussidemed, müüriankrud) võetakse arvesse vastava külmasilla lisajuhtivusega. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde summaarne lisajuhtivus keskmiseks välispiirde soojusjuhtivuseks, jagades välispiirde summaarse
tulenevalt eelkõige suuremast õhuliikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest; Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusjuhtivuse üldise vähenemise juures hoone soojuskadudes külmasildade osakaal kasvab. Kuna hoone välispiirete (välisseinad, põrandad, katused) soojuskaod arvutatakse välispiirdeosa soojusjuhtivuse ja sisemõõtudega arvutatud pindalade järgi, tuleb külmasildadest tingitud lisasoojuskaod võtta eraldi arvesse külmasildade joonsoojusjuhtivusega. Külmasilla soojusjuhtivus on soojuskadu vattides külmasilla kaudu, kui temperatuuride erinevus on üks kraad. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde summaarne soojusjuhtivus keskmiseks välispiirde soojusjuhtivuseks, jagades välispiirde summaarse soojusjuhtivuse kasutatava arvutustarkvara reeglite kohaselt määratud välispiirde pindalaga. 3.1 Meetodid 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine
annaabi.ee 
