(4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 10. Relva kasutamisest teatamine Relva omanik peab teatama politseid, kui relvaga on kedagi surmatud või vigastatud. RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv 2) gaasirelv 3) pneumorelv 4) külmrelv 5) heitrelv 6) elektrisokirelv § 12. Tulirelvade liigitamine (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on: 1) püss - üldpikkus üle 600 mm ja relvaraua üle 300 mm; 2) püstol - üldpikkus kuni 600 mm ja relvaraua kuni 300 mm
ning mõõdetava objekti üks väljastus (vähemalt) peab olema skeemist lahti ühendatud rööpahelate mõju kõrvaldamiseks. Enne mõõtmist kontrollida mõõteriista nullimist. Kondensaatorid enne mahtuvuse mõõtmist tühjaks laadida! 1.2. Töö ülesanne ja tegevuskäik 1.2.1. Iseloomustada kasutatavaid mõõteriistu, kandes nende andmed tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Mõõteriistade iseloomustus Mõõte- Täpsus- Lisaseadised Nimetus Tüüp Tööasend piirkond klass ja märkused 1.2.2. Mõõta alalisvooluringis voolu, pinget ja võimsust, valides sobivad mõõteriistad ja vahendid mõõtepiirkondade laiendamiseks. Kasutada erinevaid mõõtevahendeid (laboratoorsed analoogmõõteriistad, digitaalsed multimeetrid, voolutangid) ja võrrelda saadud tulemusi. 1.2.3
(6) Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. (7) Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. §29. Tõsteseadmed (1) Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. (2) Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. (3) Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud. (4) Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. §30
3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad võivad olla paigutatud raami kõrvale (külgedele), alla (joonis 3.1) või taha ning kujundatud üksik- või tandem ratastena (balanssiirratastena). Viimane kujutab endast ühisele kiikteljele toetuvat rattapaari, mis tagab künkliku künnipinna sujuvama ja tõugeteta kopeerimise. Tihti kujundatakse tandemratas nii, et kumbki ratastest liigub oma jälge mööda.
Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. Tõsteseadmed Kõik tõsteseadmed ja nende juurde kuuluvad lisaseadised, koostisdetailid, toestused ja ankurdused peavad olema korralikult konstrueeritud, ehitatud ja monteeritud, et tagada piisav tugevus kasutamisel ning hoitud heas töökorras. Tõsteseadmeid tohib käsitseda ainult eriväljaõppe saanud töötaja. Kõigil tõsteseadmetel ja lisaseadistel tuleb selgelt näidata nende maksimaalne lubatud tõstejõud. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Kaevandamis- ja transportmehhanismid ning masinad
Sellega tutvume koos jõuülekandeseadmetega ja ta võimaldab mootorrattal detailsemalt mootorite töötsüklite vaatlemisel. Eelnevalt liikuda. Veermiku moodustab raam koos esi- ja tagahargi on aga vaja tundma õppida mootori peamisi parameetreid. ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s
annaabi.ee 
