Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T
terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt. VILI - Korrapäratult avanev ümar kuni munajas umbes 6 mm pikkune ja 5¼8 mm laiune helepruun kupar, mis on enam kui poole ulatuses ümbritsetud tupplehtedega. Seemned krobelised, kiiluga, tumepruunid kuni mustad. MAA-ALUNE OSA - Taimel on pikad roomavad maa-alused võsundid, mis harunevad ja moodustavad arvukaid lisapungi. Tungib mullas väga sügavale. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Tupp lahklehine, kroon liitlehine. Tupplehed kileja ripsmelise servaga. Kroon lehterjas, viie tipmega, mis on sageli vähemärgatavad. Värvuselt valge või roosa, roodude kohal tumedam. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm. Sigimiku alusel on oranzikaskollane nektaarium. Õied asuvad pikkadel raagudel lehekaenlais, üksikult või sagedamini 2¼3-kaupa (viimasel juhul on õieraag harunenud)
Neist arenevad 1-2 meetri pikkused asendusvõrsed. Joonis1. Vaarikataime ehitus Juurestik Vaarika juurestik moodustub risoomist, mitmeaastasest maa- alusest varrest. Risoomi sõlmedest kasvavad sügavuti ja laiuti harunevad jämedad juured. Need võivad sügavuti tungida kuni 2 ja laiuti kuni 3 m kaugusele mulda. Enamik toitaineid vastuvõtvaid juuri paikneb 30 cm sügavusel ja 1 m kaugusel juurekaelast. Risoomi külgjuurtele tekib suve jooksul palju lisapungi, arenedes sügiseks maa- alusteks võsudeks ja nii ka talvitutakse. Risoom kasvab edasi asendusvõsudega, mis tekivad igal aastal eelmise aasta varte alusel kasvanud pungadest. Kuid ka risoom vananeb ja olenevalt mitmetest teguritest põõsa vananedes ei moodustu enam uusi pungi. Seepärast ongi majanduslikult tasuv vaarikaistandik ainult 10 aastat (12-15 aastat , A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" 1985 Oksastik
juhul säilitab taim oma vanema pärilikud omadused. Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi. Mullas levivad varreosad (risoomid) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud. Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed. Veel esineb paljunemist mugulate ja sibulatega. Vegetatiivse paljunemise positiivsed küljed on : · Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond · Järglased on omadustelt vanematega ühesugused · Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. Antud peatükis käsitletakse köögiviljade vegetatiivset paljundamist. Allolevas tabelis 6 on toodud vegetatiivselt paljundatavad köögiviljad.
Looduslikult kasvab metsaservades ja hõredamas alusmetsarindes Kagu-Euroopast üle Lääne-Siberi kuni Ida-Siberini, ulatudes ka Kesk-Aasiasse. Eluiga 60-80 aastat. [9] Võrsed ja oksad on kollakashallid, siledad, nõrgalt läikivad, seest õõnsad, vanemad oksad kestendavad pikkade ribadena. Pungad on munajaskoonilised, pruunikad, 0,2-0,6 cm pikad ja asetsevad võrsega peaaegu risti, lisapungi 1-2. Punga kattesoomused on servast ripsmelised. Lehed on piklikmunajad, ümardunud alusega, võrsete alumised lehed sirge või südaja alusega, 3-6 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad. Lehe roots on kuni 0,6 cm pikk. [6, 9] Õitseb mais, juunis
annaabi.ee 
