püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud fosforiidisõda (1987) – vastupanuliikumine NSVL keskvõimu plaanitavale fosforiidikaevandusele Virumaal Rahvarinde loomine (1988) – suurimine massiline poliitiline liikumine Eestis, esialgseks eesmärgiks IME loomine Balti kett (23. august 1989) – Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud poliitiline meeleavaldus, mille eesmärgiks oli tähelepanu juhtida Baltimaade vabadustahtele ja MRP lisaprotokollidele suveräänsusdeklaratsioon (16. november 1988) – Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimslikkust Eesti NSV territooriumil Eesti Kongressi valimine (1990) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu üleminekuperioodi väljakuulutamine (30. märts 1990) – lõppeesmärk Eesti iseseisvuse taastamine augustiputš (19.-21. august 1991) – NSVL-s toimunud riigipöördekatse
loodi presidendi juurde õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning tema ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis. 1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida-Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel. Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust
juurde õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsleri nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning tema ülesandeks oli valvata riigi- ja muude avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis. 1938. aasta põhiseadus jäi praktikas välja arenemata, sest Eesti Vabariigi ellu sekkusid Euroopas toimuvad globaalprotsessid. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla nn Molotov Ribbentropi paktile ja nende salajastele lisaprotokollidele, millega Kesk- ja Ida- Euroopa jagati kahe suurvõimu vahel mõjusfäärideks ning mille järelmina oli Eesti sunnitud 28. septembril alla kirjutama nn baaside lepingule. See viis Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimiseni 1940. aasta suvel.16 Teise maailmasõja aegne Saksa okupatsioon ei muutunud Eesti riigiõiguslikus staatuses midagi, üks okupeeriv võim lihtsalt asendus teisega. Saksa võim tunnustas siiski mitme kohalikku omavalitsust puudutavate õigusaktide kehtivust
Ühekojalise parlamendi asemele tuli kahekojaline ja Riigikogu hakkas koosnema Riigivolikogust ja Riiginõukogust; seati sisse suure, riigivanema pädevusega sarnane presidendi institutsioon; nähti ette õiguskantsleri institutsioon, kelle nimetas ametisse president ja kelle ülesanne oli valvata avalik-õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üle eelkontrolli vormis. 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa alla Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle lisaprotokollidele, mis tähendas Eestile kuulumist Nõukogude Liidu huvi- ja mõjusfääri. 28. septembril 1939 kirjutas Eesti alla nn baaside lepingule. Eesti Vabariigi okupeeris 1940. a Nõukogude Liit Eesti ei saanud oma iseseisvust realiseerida pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal. Uus ühiskondlik-poliitiline situatsioon kujunes Eestis 1980. aastate keskpaigast alates ja oli seotud kommunistliku reziimi krahhiga NSV Liidus ja Ida-Euroopas. Selle perioodi esimeseks
annaabi.ee 
