vagunitesse. Läbi suveööhämaruse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saabus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need viimased olid haaratud tänavatelt või tassitud oma igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihedalt täis. Õhupuudus , kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisanus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. juunini vedasid loomavagunid eestlasi üle piiri vastu kannatustele Põhja- Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Küüditamine toimus täiesti Moskva juhtnööride kohaselt ja selles suhtes polnud kohalikul Rahvakomissaride Nõukogul midagi ütelda. Kõik korraldused dikteeris Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat koha peale, mida meie võimumehed kui alandlikud sulased püüdlikult pidid täitma ja täitsidki.
1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus katedraal. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu toomkapiitli. Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest. Maal oli tähtsaim makse kümnis,
metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti. Kuusk laiendas oma leviala Soome laheni. Valdavalt pargilaadsed metsad (kask, mänd, kuusk). Allerödi lõpus kliima taas jahenes ning taimestik tundrailmeline, mänd saavutas oma maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel, niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised, ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele viitavaid turbasammalde spoore. Koldjas selginell on juba haruldasem. Oluliselt suureneb jälle kserofiilsete taimede ja tundrataimede hulk. Järsult kahaneb puude ja rohttaimede ohtrus. See jagunes allerödiks ja hilisdrüüaseks.