Selleks toodi ka Eestisse sisse Shoti mägiveis, kes on väike ja vähenõudev. Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid. Edukas näide on kalju kotkas, kelle arvukus on kõvasti tõusnud tänu hooldatud ranna niitudele. 4 Eestis on registreeritud 14 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud Hereford, Aberdiin-angus ja Limusiin (Tabel 1). Neist kõige värskem lisanduja on Ameerika piison, keda on kokku Eestis hetkel 13 neist 4 ammlehma. Piisoneid aga on rohkem kui Shorthorne keda vaid 11 ja ammlehmad puuduvad. Lihaveiste arv tõugude viisi 01.01.2012 Tabel 1 5 Loomade heaolu ja loomatervishoid mahepõllumajanduses 2009. aastal oli Eestis 102 767 ha mahepõllumajanduslikku maad ja 1360 mahetootjat. Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest. Kasvatatakse
Nüüd küsime: kui kaua selline tootlikkuse tõus kestab? Teatud piirist (jällegi piirprintsiip) alates hakkavad üha uued töötajad üksteist segama ja villitud pudelite arv ühe töötaja kohta vähenema. Muud tingimused jäävad samaks: villimisliini ei tehta pikemaks, ei moderniseerita, ei suurendata selle kiirust jne. Kui üheteistkümnes inimene natuke segaks teisi töötegemisel, siis kahekümnes lisanduja ei mahuks lihtsalt enam liini äärde seisma, rääkimata töötegemisest. Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu
kümnenda töötaja juurdetulek. Nüüd küsime: kui kaua selline tootlikkuse tõus kestab? Teatud piirist (jällegi piirprintsiip) alates hakkavad üha uued töötajad üksteist segama ja villitud pudelite arv ühe töötaja kohta vähenema. Muud tingimused jäävad samaks: villimisliini ei tehta pikemaks, ei moderniseerita, ei suurendata selle kiirust jne. Kui üheteistkümnes inimene natuke segaks teisi töötegemisel, siis kahekümnes lisanduja ei mahuks lihtsalt enam liini äärde seisma, rääkimata töötegemisest. Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu