organisatsioon on loodud tavaliselt rutiinsete ülesannete lahendamiseks. Projekt rõhutab ülesande tähtsust ja tasakaalustab formaalse struktuuri mõju (bürokraatia, aeglus, jäikus); · luua projektitööle sobivaid, paindlikke info vahetamise ja koostöövorme ning ülesannete jaotamise viise. Paidlikuma koostöö saavutamine ilma formaalseid kanaleid kasutamata võimaldab projekti lihtsamalt kaasata väljaspoolt organisatsiooni pärit lisaliikmeid (eksperte, konsultante jne). Kuna projekt peaks ära kasutama kõik rühmatöö eeliseid, on oluline, et projektiga seotud inimesed jätaksid oma tavatöö rollid, staatuse ja volitused projektitööd tehes kõrvale. Projektorganisatsiooni struktuur on projekti jaoks loodud ametikohtade omavaheline suhete mudel, mis näitab, kuidas on jagatud tööülesanded, vastutus, volitused ja rollid. Struktuur määrab info liikumise, juhtimise, kontrolli ja aruandluse süsteemid ning
on liiga hilja. Ebaedukad meeskonnad paistavad silma rollide suure tasakaalustamatusega, näiteks: Koordinaator koos kahe domineeriva kujundajaga koordinaatoril ei lasta oma rolli välja kanda, Kaks vahendite hankijat ja kaks ideede genereerijat mitte keegi ei kuula ideid või ei vii neid ellu, Lõpuelviija koos hindajatega või täideviijatega aeglased tegevused ja areng ning keskendumine liigselt detailidele. Oluline on leida meeskonda juurde lisaliikmeid ja teadmisi mida sela veel pole. Primaarne pole mitte isiku teadmiste taskaalustatus vaid see, et taskaal valitseks grupina üksteise nõrkade kohtade katmine nii, et kokku moodustub tasakaalustatud tervik. Kõik meeskonnad alluvad grupiprotsesside mudeli kohasele arengule. Enne kui meeskond saavutab tõgusa koostöö faasi tuleb sellel läbida erinevad kasvufaasid. Tuckman ja Jensen (1977) tõid nende faasidena välja: formeerumine, tormamine, normaliseerumine, toimine, edasi liikumine
keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda põhimõtet alati võimalik järgida. Raad oli jaotatud sektoritesse, mida nimetati kolleegiumideks (mis tegelesid erinevate valdkondade probleemidega nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna kolleegiumide töö oli väga mahukas, siis kopteeritakse lisaliikmeid suurgildist. Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane. Keskseks küsimuseks oli tuleohutus. Suurgild on olnud keskseks. Tihtilugu mitmeid kompetentsivaidlusi. Tihti tekkis opositsioon raele, sooviti linnavalitsemises rohkem kaasa rääkida. Samuti vaidlused suurgildi ja väikegildi vahel (väikegild oli jaotatud tsunftidesse, need kaklesid ka veel omavahel). Väidetakse, et 18
annaabi.ee 
