riigis, s.h Saudi Araabias kasutatakse seda veel tänase päevani ametliku kalendrina. Muudes moslemiriikides kasutatakse seda ainult religioossetel põhjustel. Islamikalendri ehk kuukalendri algusels loetakse meie kalendri järgi 16. juulit 662. Kuid sellel oli üks puudus. Kuu tsükkel kestab 29,5 päeva. Ehk 12 kuu täis-tsükkli peale saame 354 päeva, ehk 11 päeva vähem kui päikesekalendris. Sellepärast aeg-ajalt nii-õelda sokutatakse juurde veel üks lisakuu, et järge pidada solaaraastaga. Egiptuse preestrid seevastu suutsid täht Siriusega kokku lugeda 365 päeva. Siis (omast arust loogiliselt) jagasid nad aasta 12ks, moodustades 30ne päeva pikkused kuud, ja siis lisasid ülejäänud viis päeva lihtsalt aasta lõppu. Kuid nad leidsid ühe "tünga". Preestrid panid iga nelja aasta pärast tähele, et nendele tähtis täht ilmub üks päev hiljem.
Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik sõjapealik. Kultuur Lisapäevad, kirjaoskajaid Kirjutamisoskus andis palju Astroloogia, kalendris valitseja 1%, geomeetria, kirurgia privileege, templikoolid, käsu järgi lisata aegajalt lisakuu. preestrid. Matemaatika, Kirjandus enam arenenud. astronoomia, kirjutamine. 12 Kirjaoskus levinum kuuline kalender Usk 740 jumalat, loomade ja Palju jumalaid, preestrid Inimese kujuga jumalad, inimese segu jumalad, vahendasid, templid. põhirõhk olemasoleval elul.
Igal piirkonnal ja linnal oli oma kõige olulisem jumal. Kui mõni linn või piirkond esile kerkis, siis kerkis esile ka selle linna või piirkonna jumal. Jumalaid seostati ka taevakehadega (nt. Istar ilu- ja armastusejumalanna seostati Veenusega; Sin kuujumal). Mesopotaamias jagati taevakaar 12ks sodiaagimärgiks, sai alguse astroloogia. Kasutati kuukalendrit ühe kuu pikkus on 30 või 29 päeva, aasta oli 354 päeva pikk. Aeg-ajalt pandi aastasse lisakuu, et korvata kadu. Lisaks astroloogiale ennustati ka unenägude ja loomade sisikondade järgi, kerkisid esile preestrid (barud), kes tegelesid ennustamisega. Ettekujutused hauatagusest elust olid vähearenenud ja elu jätkumist hauataguses elus ei loodetud. Pigem kardeti, mis juhtub pärast surma. Kardeti, et hingel tuleb raske ja piinarikas elu allilmas. Ei pööratud tähelepanu ka inimeste matmisele, pole suuri haudehitisi
annaabi.ee 
