uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida ajakirjaniku subjektiivsust. Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja ohtlikud mõjurid(pseudouudisväärtused). Uudisväärtused on need sündmuste ja inimeste omadused, mida ajakirjanik peab alati meeles pidama. Lisakriteeriumite rühma moodustavad erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes, ajalehes, ajahetkel. Ohtlikud mõjurid on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda. 1. Uudisväärtused. Mille põhjal valida sündmuste seast välja just need,millest teha uudiseid. Uudisväärtuse määravad: Mõjukus – mõjutab palju inimesi, informeerimine, oluline aspekt, prognoosida sündmuse tagajärgi(valimised, streigid, tänavate sulgemine, remont jne)
uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse
Struktureerimine ei ole eesmärgiks omaette. Tema ülesandeks on olemasoleva struktuuri väljaselgitamine ja hindamine, struktuurinihete kui arengutrendide formuleerimine. Struktuuri teadvustamise korral võib taotleda ja kavandada struktuuri muudatusi, arendamisi ja kujundamisi, aga ka säilitamisi. Samaaegselt on püütud luua ka mitmeastmelisi klassifikatsioone. Teisisõnu, kaubandus jaotatakse kõigepealt mingi põhikriteeriumi alusel kaheks ja siis lisakriteeriumite põhjal kumbki veel omakorda. Tüpiseerimine kui süstematiseerimise teine liik tähendab ettevõtete kogumi iseloomustamist üheaegselt mitme tunnuse kaudu, kusjuures tunnuste valikul on esiplaanil nende representatiivsus. Nii on võimalik eristada üksikuid äritüüpe. Siinkohal mõistetakse äritüübi all kindlate põhitunnuste kombinatsiooniga kaubandusettevõtet. Kaubandusturunduses defineeritakse äritüüpi teisiti. Ka tüpiseerimine ei ole eesmärgiks omaette
annaabi.ee 
