ja kokkulepitud vastutuse suhtes. III Püstuvuse hinnang enne mereleminekut Püstuvuspiiride määramine väljasõiduks 1. Administratsiooni poolt määratud püstuvuspiiride mõistmisel ja identifitseerimisel peab arvesse võtma: · Lastimise ja püstuvuse käsiraamatu olulist informatsiooni, s.t. maksimaalse KGc või minimaalse GMc piirkõveraid või tabeleid · Teatud kaupade või lastimisviiside suhtes rakendatavaid lisakriteeriume (vaata ISC 4. ja 5. jagu) 2. Silmas pidades aastaaega, ilmaennustusi ja sõidupiirkonda peab kapten seadma oma laeva alumise ja ülemise püstuvuspiiri, lähtudes kogemustest ja püüdes parendada laeva käitumist merel. Valitud alampiirid peaksid siiski jääma kehtestatud miinimumnõuete tasemele. 3. Püstuvuskoodeksi (ISC) 3. jao püstuvuskriteeriumid ja Administratsioonide samalaadsed nõuded määravad üldiselt püstuvuse alampiire, ülempiire aga mitte. On ikkagi soovitav
miRNA tagumises osas. Ehk kompenseerib seed mismatchi. – Täielikult paardunud miRNA seondumiskohad – komplementaarsus kogu miRNA pikkuses. Tavaline taimedes, haruldane loomades, mRNA lõigatakse katki selle tulemusel. • • miRNAde seondumiskohtade ennustamine toimub põhiliselt seed regiooni järjestuse alusel mis peab olema täielikult komplementaarne miRNAga. Lisaks kasutavad algoritmid lisakriteeriume spetsiifilisemaks muutmiseks – lisakriteeriumid võivad hõlmata seondumiskoha järjestuse mustreid, mis soodustavad miRNA seondumist, erinevad sekundaarstruktuurid võivad mõjutada, kõige olulisemaks on konserveeritus lähedaste ja kaguete liikide vahel. Mida rohkem seondumiskoht on konserveerunud seda spetsiifilisemalt langeb see miRNA seondumiskohta ja seda parem on tõendusmaterjal et seondumiskoht on funktsionaalne. • • MikroRNAde toimemehhanismid
Määravaks saab siis kõige rangem piirang. Joonis 2.3. Õhuliini juhtme takistuste sõltuvus ristlõikest Kui ökonoomselt valitud ristlõigete puhul on näiteks ∆U max > ∆U lub , tuleb valida juhtmete ristlõiked lähtudes lubatud pingekao kriteeriumist. Ühe liini puhul on lubatud pingekaole vastava minimaalse ristlõike leidmise ülesandel ühene lahend. Mitme liinilõiguga võrgus on selliseid lahendusi mitu, mistõttu on vaja rakendada lisakriteeriume. Linnavõrkudes laheneb asi sellega, et tavaliselt kasutatakse kogu võrgus sama juhet või kaablit: Fi = const (2.16) Tööstusvõrkudes (lühikesed liinid suurte koormustega), kasutatakse tavaliselt täiendavalt võimsuskao miinimumi kriteeriumi, mis taandub sellele, et kõigis valitud ristlõigetes peaks tulema enam-vähem võrdne voolutihedus, mis vas- tab minimaalsetele võimsuskadudele Ii
Kolmandaks, u ¨ksikm¨argi vaatlemine ei anna piisavaid kriteeriume tema morfoloogia seletamiseks. [ 93] ja [ 94] viitavad m¨arkide identsetele algkujudele, kuid t~olgendused on enamasti t¨aiesti erinevad. Niisiis v~oiks ¨oelda, et kanji s¨ ustemaatiliseks seletamiseks ei piisa u ¨ksnes huvi pakkuvast m¨argist ja selle erinevate kujude uurimisest, vaid eksisteerib vajadus laiema m¨argikogumi j¨arele, mis looks lisakriteeriume m¨argi anal¨ uu ¨siks. 37 Vaid 6/23 m¨arki andsid t¨aieliku koosk~ola. 51 3.3 Su ¨stemaatiline l¨ ahenemine Eelnenud osas j~oudsime j¨areldusele, et suvalise m¨argikogumi seletuste v~ordlus suurt kuhugi ei vii, peale selle et ehk annab u ¨levaate seletaja enese l¨ahtekohtadest. J¨argnevalt vaatlen p~ohjalikumalt u ¨hise graafilise elemendiga `valge' m¨arke.
annaabi.ee 
