Konstrueerimisel peab arvestama, et tüüblite arvu suurendamine ühel seotisel raskendab seotise valmistamist ja monteerimist, kuid suurendab ühenduse tugevust. Ühele seotisele ei soovitata panna üle nelja tüübli. 3.3 ÜHENDAMINE KRUVIDEGA, NAELTEGA JA KLAMBRITEGA Kruvidega ühendamist kasutatakse neis toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruvidega ühendamist kasutatakse kas kui iseseisvat ühendamise viisi või kui lisakinnitust liimimisele. Viimast kasutatakse siis kui ühendamine üksnes kruvidega osutub mitteküllaldaseks ( näiteks muutuval koormusel töötavad ühendused). Kruviseotise vastupidavus sõltub kruvi hoidva materjali omadustest (õieti materjali võimest hoida kruvi). Konstrueerimisel tuleb arvestada materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja sissekeeramise sügavust. Puidu omadus hoida kruvi sõltub tema liigist (tihedusest): Võrreldes kruvi väljatõmbamist
Kiilud on kaldega detailid, liistudel kallet ei ole. Liistud jagunevad: prisma ja segment liistudeks, selliseid liiteid nimetatakse eelpingestamata liideteks. Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel
ptk 1.3.3.). Mõlema katsealuse puhul saab mõõtmiskogemuse põhjal öelda, et suurem vahe näitab suuremat väsimust. Lisaks võib parameetritena vaadelda lamades ja püsti pulsse eraldi. Madal pulss lamades näitab tavaliselt, et mõõtmisele eelnev päev ei olnud koormav. Püsti pulsi eraldi väärtuse kohta ei saa kummagi katsealuse puhul ühtegi kindlat järeldust teha. Subjektiivse väsimuse hindamine ning viimane puhkepäev on vähem objektiivsed parameetrid, mis võivad anda lisakinnitust või seada kahtluse alla pulsside järgi leitud väsimusfooni. Kõige objektiivsem näitaja treeningu intensiivsuse hindamiseks on üle AL viibitud aeg, sest seostub otse erinevate energiatootmismehhanismide kasutamisega (vt ptk 1.2.). Intensiivsuse hindamiseks sobib väga hästi ka keskmine SLS treeningu põhiosas, kuid kuna treeningud on sageli tsüklilised või atsüklilised, võib selle parameetri järgi järelduste tegemine olla veidi ebatäpne (vt ptk 1.3.5.)
annaabi.ee 
