Käitumist juhivad teised inimesed tasude-karistustega (nt õpitakse selleks, et vanemad oleksid rahul) Või õpilane juhindub välisest (võrdlemine teiste õpilastega, hirm, häbi, nt õpitakse selleks, et olla parem kui teised) Saavutuseesmärkide teooria Meisterlikkus (õppimisele, teadmistele, oskustele) vs Tulemusele (heale hindele, võidule, enese näitamisele) suunatus: oluline teiste hinnang. Mõlemal juhul 2 lisadimensiooni: Kas eesmärgi saavutamisele (edule, arusaamisele) ning eesmärgi mittesaavutamise (kaotuse, mittemõistmise) vältimisele suunatud (puuduvad, asendustegevused, jäetakse viimasele minutile). Meisterlikkussele suunatud korral on õpistrateegiad efektiivsemad. Standardid, mille järgi hinnatakase oma sooritust, edu, ebaedu. Autonoomiat ja meisterlikkusele suunatud eesmärke arendab Kuulata laste arvamusi Anda piisavalt aega iseseisvaks tööks
küüniline erapooletus ja valmisesemete näituseruumi toomine, on popkultuuri loomulik arenguetapp Ameerika ja Inglismaa samaaegse arengu alusel, Nõukogude Liidus toimus hiljem mitmel pool sarnane stenaarium. SOUP liikumise lemmik väljenduvormiks oli moodne happening. Neid korraöldati nii populaaretel "Nooruse" ajakirja suvapäevadel, kui näiteks Pirita rannal. Keskkonna kujundajate proffessiooni esinjdajate meeleline aktiivsus tõi kaasa lisadimensiooni, mille mõju näeme otseselt ka tänases päevas- 70ndatel saavutasid paljud SOUPi tegelased läbimurde ühiskonna raamides laiemalt. Ando Keskküla liikumise ideoloogina tõi maalikunsti tehnoloogilisi uuendusi näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis
on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja räägitakse pikemalt Tartust, Viljandist, Otepääst – nende linnade lugudele pannakse kroonikas algus. Kroonikas mainitakse ka külasid või veel väiksemaid kohti. Eesti keele ajaloo seisukohalt on
annaabi.ee 
