Edastatava symboli pikkus: 1 startbit + 8 databitti + 1 paarsusbitt +1 stopbit = 11 bitti Seega on 8 databiti kohta veel vaja saata 3 bitti, Arvutan kui palju bitte tuleb saata: N/8 = 175244 datasymbolit, jääk 1 bitt 175244 * 3 = 525 732 lisabitte + veel 3 bitti jäägi bitti jaoks = 525 735 lisabitti Kuna 1 bitt jäi üle, siis lisan veel 7 bitti et saaks terve symboli koostada selle 1 biti jaoks, Edastusbitte kokku N+lisabitid+7=1401953+525735+7=1927695 bitti edastatakse. See on 175244 symbolit. Baud rate f = 1200 symbolit sekundis. Aeg=symbolite arv/edastuskiirus = 175 245/1200 = 146,0375 sekundit 4. Kokkuvõte Saime tegeleda vanade modemitega ning terminalliidesega RS-232. Õppisin, kuidas käib digitaalse info edastamisel kõige lihtsam veakontroll.. Loogilisemaks ja arusaadavamaks sai edastuse põhimõte. Esmalt tundus minu jaoks ebaloogiline, miks paarisarvu ühtede ja
piisav ka kõige keerulisemate must-valgete piltide jaoks. Värviliste skannerite puhul: 8-bitine skanner suudab eristada 256 värvi iga punkti kohta; 24-bitine skanner suudab eristada 16,7 miljonit värvi. Üldiselt soovitatakse osta vähemalt 24-bitine skanner, kallimad skannerid aga pakkuvad ka 30-, 32- ja 36-bitist värvieraldust. Kuigi hiljem peate te niikuinii kasutama 24-bitiseid pilte, tähendavad lisabitid seda, et vajaduse korral võite te lugeda 24-biti jagu värviinformatsiooni välja ka näiteks ainult pildi heledamast osast.On ka 30- a 36-bitiseid skannereid, mis suudavad eristada rohkem värve, kui inimese silm. Resolutsioon -mõõdetakse DPI-des (dots per inch= punkte tolli kohta). Resolutsioon ehk lugemistihedus näitab mitu punkti suudab skanner tolli kohta füüsiliselt välja lugeda (1 toll = 2,54 cm). Levinud väärtused jäävad 300 ja 2400 vahele
Järjestikandmeedastus 1 liin ja 1 bitt korraga. Kuluv aeg on 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Paralleelandmeedastus nt. 8 liinil paralleelselt 8 bitti (igal 1), aeg 1 takt. Juurde kuulub 0 nivoo. Järjestikandmeedastus on kindlam ja odavam. Paralleelne on küll kiirem (ühes ajaühikus rohkem bitte), kuid võib esineda moonutusi. Veakindlad koodid vahel tekib programmis info edastamisel vigu (0 läheb 1ks või vastupidi). Selle jaoks on vigu avastavad koodid ehk lisabitid. Bittidele lisatakse paarsusbitte. Igas õiges peab olema paarisarv ühtesid, kui on siis paarsusbitt = 0, kui ei siis 1. Võimalik avastada vaid 1 biti vigu. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid Info edastamisel tekib vigu (0 1 või 1 - 0). Selle jaoks on olemas nii vigu avastavad koodid kui ka vigu parandavad koodid. Vigu avastav eelmine punkt. Vigu parandav kood avastab vigase koodi ja parandab selle. Kahe õige
Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Tavaliselt sellised mürad filtreeritakse välja, kuid mõnikord siiski tekib informatsioonis moonutusi. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastavas koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat informatsiooni, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim vigu avastav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittile paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Kasutatakse ka selliseid koode, kus koodisõnas peab olema paarituarv ühtesid. Kui paarsusbitiga koodi sõna edastatakse või salvestatakse ja mõni andmebitt muutub 0-st 1-ks või
vastuvõtja poole vastupidine teisendus. Teisendamiseks kasutatakse nihkeregistrit. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 1 muutub 0 või 0 muutub 1ks. Oluliselt aitab vigade tekkimist vältida see kui 1 ja 0 nivood on hästi eraldatud. Isegi siis tekib vigu. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. See tähendab, et andmebittidele tuleb juurde panna lisabitid, mis ei edasti infot vaid kontrollivad õigsust. Lihsaim viis on paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv bitte. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada vigu, mis on tekkinud kahe või enama biti vigu. Paarsusbitiga ei ole võimalik tuvastada muudetud bitti, see ainult teavitad kas tegu on õige või vale koodiga. Vigu parandavad koodid lisavad rohkem bitte kui avastavad koodid. Vigu parandavate koodidel peab Hammingi distants kahe õige koodi vahel olema vähemalt 3
Kiireks andmevahetuseks kasutatakse SCSI (Small Computer System Interface) erinevaid modifikatsioone. 29 Veakindlad koodid. Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Põhjused on erinevad. Viga avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. St andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim variant: andmebitile edastatakse paarsusbitt, mis kontrollib andmebitis olevate 1-de arvu. Kui mõni andmebitt muutub, tuvastatakse viga. Eeldatakse, et viga on ühes järgus. Paarsusbitiga pole võimalik avastada 2 või enam vigu. Samuti ei leita viga, kui kood muutub, kuid selles on ikka paaris/paaritu arv 1-sid
Käsu täitmine protsessoris Kogu käsu täitmise võib kokku võtta ühe tsüklina, mida vahel kutsutakse ka von Neumanni tsükliks. Käsukoodi täitmist võib vaadelda ka algoritmina. Veakindlad koodid Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad. Vigu avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodisõnas. Vigu avastav kood tähendab, et andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Kokku edastatakse n+r bitine koodiviga. Lihtsaim vigu avastatav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittidele paarsusbitt. Vigu parandavad koodid – need võimaldavad alati vigu avastada. Vigu parandaval koodil peab olema kahe õige koodi vaheline Hammingi distants vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku kaugusele ja
annaabi.ee 
