hävimisohus ja vajavad seetõttu erilist kaitset. Võtame need põgusalt vaatluse alla. Natura 2000 aladel on veel metsi, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigatüüpidele, kuid mis on olulised, kaitsmaks üle Euroopa ohustatud looma- ja taimeliikide elupaiku. Eesti on pidanud Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi meie elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud Natura 2000 loodusalade piisavuse üle. Nende tulemusena peame leidma ja esitama Natura 2000 võrgustikku lisaalasid, et tagada vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, lammilodumetsade, kauni kuldkinga ja rohelise hiidkupra elupaikade säilimine. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub praegu kokku 66 linnuala (kogupindala 1,2 miljonit hektarit) ja 509 loodusala (kogupindala 1,0 miljonit hektarit). Kuna linnualad ja loodusalad kattuvad osaliselt, siis on meie Natura- alade kogupindala 1 422 500 hektarit, umbes pool sellest meres ja pool maismaal.
süsteem, mis hõlmas peaaegu kogu Euroopat (va Ida-Euroopa) tasakaalupoliitika - Rahulepingutes pandi paika uusaja Euroopa riikide välispoliitika reeglid ehk määratleti rahvusvahelise suhtlemise uued üldised põhimõtted. Vestfaali rahulepingu sisu: 1. Regioonisätted 2. Religioonisätted 3. Saksamaa riigikorda puudutavad sätted 1) -Sveits ja madalmaad (holland) said rahvusvahelise kinnituse oma iseseisvusele. - Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud. - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt. algab Brandenburg-Preisimaa tõus Saksamaa juhtivaks territotiaalriigiks ! - Prantsusmaal Lothringeni maakonf ja osa Elsassi maakonnast ning Metzi, Touli ja Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa) - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile 2) - Lõpetas religioonivaidlused
poliitilisele areenile tuua. 17saj alguses oli Venemaal sisekaos. Euroopa uueks välispoliitiliseks ideaaliks kujunes nn tasakaalupoliitika põhimõte (1648- 1870). Selle alguseks on Vestfaali rahuleping, mis pani paika rahvusvahelise suhtlemise üldised põhimõtted uusajal. Uusaja diplomaatia algus (diplomaatiliseks keeleks oli prantsuse keel). Proovitakse säilitada jõudude tasakaalu Euroopas (eriti oluline 18saj'l): ,,Kui üks riik saab lisaalasid, siis peavad ka teised saama, et säiliks jõudude tasakaal", sellega eirati väikeriikide ja rahvaste huve (rahvuslike tegurite ignoreerimine piiride paika panemisel). Probleem: 17saj Euroopa tasakaalu säilimist hakkas ähvardama Prantsusmaa, kes taotles sõjalis-poliitilise hegemoonia saavutamist Euroopas (Louis XIV mitmed sõjad 1667-1714: Hollandi, Hispaania, Saksa-Rooma keisririigi (Austria Habsburgide) ja Inglismaa vastu).
annaabi.ee 
