jutustatakse järgnevatele põlvedele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada. Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Euroopa muusika 2 Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud
Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ).
ajalugu, et seda edasi pärandada. Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Afro-ameerika muusika. Dzäss tekkis Ameerikas XIX sajandi viimastel aastakümnetel. Sellele eelnes paari sajandi pikkune kujunemisprotsess: Aafrikast sisseveetud orjade kokkupuuted eksisteerivate euroopalike muusikavormidega, nende hulgas ka rahvalauludega, panid aluse nn. afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus.
annaabi.ee 
