kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad, et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng, mis viib massilise poliitilise osalemiseni.
oma parteid Parteiorganisatsiooni bürokraatlikkus:1.detsentraliseeritud ja nõrk bürokraatia 2.tsentraliseeritum ja tugevam bürokraatia Kandidaatide valik:1.võetakse need ,kes soovivad 2.enamasti parteiliikmed Kandidaadi kampaania finantseerimine:1.kandidaat ise või vastav komitee 2.parteid Partei finantseerimine:1.huvigrupid,annetused 2. tugevam toetus riigieelarvest Valijad idendifitseerivad end:1. pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts. 1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti 2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast(haridus,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad. 3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt
Põhja linnakodanikud, töölised, liberaalid, immigrandid, mustanahalised ja paljud teised. (Encyclopedia Britannica, 2014a; Gitelson jt, 1996, lk. 130) Demokraatliku Partei logo ehk eesel sai populaarseks 1870ndatel tänu karikaturist Thomas Nastile. Olgugi et see on paljudele tuttav ja laialt kasutatav, ei ole eeslit siiski kunagi ametlikult partei logoks kinnitatud. (Encyclopedia Britannica, 2014a). Lipseti ja Rokkani järgi põhinevad parteid sotsiaalsetel lõhedel, milleks võivad olla keskuse- ääremaa, riigi-kiriku, maa-linna ja ka klassilõhe. Arvestades, et Lipset ja Rokkan kasutasid sellist lõhede jaotust eeskätt Lääne-Euroopa parteide tekke seletamisel, on seda kohati raske kohandada USA kaheparteisüsteemi erakondade puhul. Nagu päris esimeses seminaris sai mainitud, siis on Ameerika Ühendriigid koloniseerimisest alates olnud väga
annaabi.ee 
