Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA
Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga,
selleks, et tõsta vett ja niisutada maapinda ning näitas, kuidas mõõta õhutemperatuuri veel ühe omaleiutatud riista, termomeetriga. Ning veel viimaks vaimustas ta neid oma suurima leiutise, ,,kaugete tähtede vaatleja" ehk teleskoobiga. Galileo ei väitnud, et teleskoobi ainuleiutamise au kuulub temale, ja ega see nii olnudki. Ühel reisil Veneetsiasse oli ta kuulnud hollandlasest optiku Hans Lippershey (valmistas teleskoobi aastal 1608) kogemata tehtud kummalisest avastusest. Oma töökojas läätsesid lihvides oli see mees märganud, et nõgusaid ja kumeraid läätsesid kokku pannes saab kaugeid objekte lähemale tuua. See juhuslik avastus tekitas Galileos huvi. Ta asus asja oma tavapärase põhjalikkusega uurima, töötas läbi erinevate klaasitüüpide kumerusi ja kooslusi ning arvutas täpsete matemaatiliste valemite abil välja nende erinevate kumeruste ja koosluste visuaalsed tulemused
Lääts sai teleskoobi, mikroskoobi ja fotokaamera prototüübiks. Prillid leiutati 1350. aasta paiku arvatavasti Itaalias. Neist sai optika uurimise võimas stiimul. Grosseteste, Roger Bacon ja Dietrich Freiburgist seletasid ära, kuidas lääts valguskiiri fookusse koondab ja kuidas suurendab kujutist. Nõudmine prillide järele lõi optikute läätselihvijate ja prillimeistrite kutseala. Keegi neist, pärimuse järgi Lippershey, leiutas teleskoobi (1608). Kõik toimus proovimise teel, teoreetilised arutlused olid kahvatud. Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem
annaabi.ee 
