E-vitamiini puudumine suurendab veresoonte seinte läbilaskvust, mis põhjustab turseid, verevalumeid, veekogunemist kõhtu. E-vitamiin soodustab karotiini muutumist A-vitamiiniks ja selle kogunemist siseelunditesse. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks.
Nad tuleb muuta veelembesteks. Peensoole limaskestas toimub triglütseriidide ja fosfolipiidide resüntees (ja külomikronite moodustumine) (sooleepiteelirakk= enterotsüüt). Triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool ja rasvlahustuvad vitamiinid ühinevad enterotsüütides külomikroniteks, 20-30 min. pärast rasvase toidu söömist ilmuvad KM lümfi, sealt edasi verre 1-2 tunni pärast..55 % triglütseriididest kantakse laiali väga madala tihedusega lipoproteiididena. Lipoproteiin, ø, Kole- Kolesterooli Fosfolipiidid, Proteiinid, Triglütseriidid, eluiga sterool, estrid, % % % % % Külomikronid, 80- 2 3 7 2 86 500 nm, ~5 min. VLDL, 50 nm, 7 12 18 8 53 ~30 min.
tarvitamine täisväärtusliku valgu allikana. Praktiliselt on kasulik teada, et organismi aminohapete vajaduse optimaalseks rahuldamiseks on otstarbekas toiduaineid valida niiviisi, et nad üksteist vastamisi täiendaksid. Heaks kombinatsiooniks on näiteks teraviljasaadused ja piimaproduktid. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks.