· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal Tähtvere mõisa väljadel • 1919. aasta märtis õpingud Tallinna kooliõpilaste pataljonis ( tavaline haridustee ning ja sõjaline väljaõpe) • 3. augustil 1919. aastal lõpetas Sirk Sõjakooli lipnikuna ja jätkas Vabadussõja ohvitserina • 1921. aastal astus Sirk Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • 1926. aastal peale lõpetamist eelistas sirk sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist • 1926. aastal alustas Sirk Eesti Vabadussõjalaste Liidu algatamist • Peale Laidoneri ja Pätsi poolset riigipööret vahistati Sirk 12.märtsil 1934 koos ülejäänud juhtivate vabadussõjalastega ja paigutati patarei vanglasse • Sirk põgenes vanglast 11
esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus. 19121913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest vabanes ta tagavaraväe lipnikuna ning asus sama aasta sügisel tööle advokaadina Viljandis, kuhu jäi 1914. aastani. Esimeses maailmasõjas oli August Rei ohvitser Peterburi kindluse suurtükiväes (peamiselt Sestroretskis), suvel 1917 Põhjarindel. 4 Eesti Vabariigi algusajad. 1917. aastal tuli Rei Tallinna, kus oli Eesti rahvuslike väeosade organiseerijaid. Ta tegutses Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimehena esimehe Konstantin Pätsi
oma esimese okupatsiooni ajal värbas Punaarmeesse. Viirlaid mobilisatsioonikutsele ei järgnenud, vaid hakkas metsavennaks ja lõi sellesama Punaarmeega lahinguid major Hirvelaane pataljoni koosseisus. 19-aastasele noorukile ei antud võimalust võidelda võõrvõimu vastu Eesti Vabariigi sõdurina. Ta ei hoolinud ka võitlemisest koos teise põlisvaenlasega, vaid põgenes sakslaste mobilisatsiooni eest Soome. Naastes 1944. aastal kodumaale Soome sõjakooli lõpetanud lipnikuna, elas üle veel ühe reetmise ja põgenes uuesti üle mere Soome kaudu Rootsi. Briti luureteenistuses langevarjurina Eestisse tagasi minek luhtus õnneks. Viimasest reetmisest õnnelikult pääsnuna otsustas Viirlaid jätkata võitlust sulerelvaga. See võitlus andis tulemusi ja sellest pole kirjanik loobunud ka praeguses auväärses eas, vaid lükib taluvaikuses ritta aina uusi sõnamürske." (15 Jan 2010 Eerik Purje, Eerik 2010. Jaanuar, Arved Viirlaid
annaabi.ee 
