staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Väljaõpe jätkus kuni punaarmee suurrünnaku alguseni 9. juunil 1944. v I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. v 18. juulil paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. v 31. juulil ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200s. Soomepoiste koju naasmine v Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema kodumaale, mida Soome võimud arvestasid. v Samal ajal Nõukogude Looduga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti vabatahtlike kui "nõukogude kodanike" loovutamist nõutud. v Nii paigutati 12.08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma
joonele. 20.06. sai I pataljon ülesande kaitsta rindelõiku Viiburi lahe läänekaldal ja saartel. 5 Siin tõrjuti vaenlase katsed luua sillapead edasitungiks Helsingi suunal. 21.06. toodi Viiburi lahele ka JR 200 ülejäänud üksused. 18.07. paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. Lõppenud Äyränpää suurlahingu järel oli lõik suhteliselt rahulik. 31.07. ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200-s. Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema kodumaale, mida Soome võimud arvestasid. Samal ajal NL-ga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti vabatahtlike kui "nõukogude kodanike" loovutamist nõutud. Nii paigutati 12.08.1944 JR 200 tagalasse ja teatati võimalusest minna ilma relvadeta Eestisse. Iga mees tegi oma otsuse eraldi ja vabatahtlikult
sõjategevus võõrale territooriumile. Sel eesmärgil tungisid Eesti väed Vabadussõja ajal sügavale Läti aladele, võimaldades seega astuda tegevusse meile sõbralikul Läti valitsusel. Tungides LoodeVenemaale, abistati meile Punaarmeest vähem ohtlikke vene valgete üksusi. Narva jõe taga olnud Ingerimaast loodi puhvertsoon Narva piirilõigu ette. Kuna vastloodud eesti rahvaväes oli nii koolituselt ja meelsuselt vähemdemokraatlikke tsaariohvitsere kui ka kiirkoolitusel lipnikeks saanud, kuid demokraatlikemate vaadetega nooremohvitsere, siis kujunes nende sulatamine toimivasse sõjaväelisse süsteemi Laidoneri psühholoogiliseks meistritööks. Samal ajal koosnes reakoosseis suurte sõjakogemustega "vanadest huntidest" ning romantilistest ja isamaalises vaimustuses olevatest noortest, aga samuti töölistest ja talumeestest, kes sageli vastumeelselt käske täitsid ja sõja algul veel lootusrikkalt komuunameeste poole piilusid. Sellest erinevate
annaabi.ee 
