aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ ) Varuaine ( talvine rasvakiht, seemnetes õli) Kaitseaine (nahaalune rasvakiht, siseelundite ümber olev rasvakiht jne) Lahusti (õlid lahustavad vitamiine - D, E jt) Ehitusmaterjal (fosfolipiidid rakumembraanides, vahad jt) Regulaatorained (D-vitamiin, hormoonid) Valgud ehk proteiinid Koosnevad C,H,O,N,P On polümeerid Valgud on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped
11.Mis on laktoositalumatus, millest see tekib, kellel esineb? Kui inimese organism ei suuda lahustada laktoosi. Tekib laktaasiaktiivsuse vähenemisest. Esineb imetajatel. 12.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. Süsivesikud on organismile energiallikas ja varuaine. Nt energiapuudusel hakkab organism kohe kasutama süsivesikuid. 13.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidist? 4 g, 9,3g 14.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Lipiidid jagatakse lihtlipiidideks(rasvad, õlid, vahad), liit- ehk fosfolipiidideks(rakumembraanid) ning tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid). 15.Milleks on vaja D-vitamiini, kust seda saab? D-vitamiini on vaja normaalseks südametegevuseks ja vere hüübimiseks, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, osaleb raku jagunemise protsessis ning aitab kaasa lihaste talitlustele. 16
Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega. 1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11
polümerisatsioon). Prebiootilised aminohapped ei ole aluselised ega aromaatsed. B-ahelad- katalüütilisus Savi- hea pind polümeeride tekkele: adsorbeerib oma pinnale aminohappeid ja teisi org. monomeere Pinnale seondunud metalliaatomid (Fe, Zn) toimiviad katalüsaatoritena Protobiondid/ürgrakud/mikrokerad Abiootiliselt sünteesitud molekulid võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud keradest. Membraanid: 1. hüpotees- lipiidist membraan (liposoom). Kaksiklipiidne membraan (kaksikkiht) 2. hüpotees- pindaktiivsed peptiidid/peptiidid + rasvhapped ja hüdrofoobsed alkoholid. Nanokerad suudavad kasvada kui monomeere (peptiide) juurde lisada ning nad suudavad jaguneda Liposoom+proteinoidid (lase kuivada) (proteinoidid lähevad liposoomikihtide vahele) + lisa vett (liposoomikihid kokku) = ÜRGRAKK Esimine pärilikkuse kandja- RNA 3 RNA võib sünteesida ka peptiidsidemeid
annaabi.ee 
