glükoproteiin Ekstratsellulaarne vedelik glükolipiid Näita noolega ja nimeta, missugused biomolekulid on Plasmamembraan pildil oleva organelli koostises. 2 lipiidikihti, (mille vahel rasvhapete hüdrofoobsed sabad) integraalvalgud (transportkanal/retseptoorne valk) Perifeerse proteiini molekulid (membraani sise/välispinnal) TSÜTOPLASMA tsütoplasma polüsahhariidide molekulid (rakumembraani välispinnal) Nimeta ka mida pildil on kujutatud.
10. Fotosünteesi pimereaktsioonid toimuvad stroomas 11. CAM taimed saavad hoida õhulõhed päeval suletuna ja vähendada seetõttu vee kadu. See on võimalik seetõttu, et CAM taimed 12. Kõik järgnevad väited fotosünteesi pimereaktsioonide kohta on õiged välja arvatud algavad pärast päikesetõusu lõppu ja lõpevad päikesetõusuga 13. Elektronide tsükliline liikumine kloroplastides produtseerib ATP 14. membraani lipiidikihti kõige paremini läbivad molekulid on väikesed ja hüdrofoobsed 15. Transpordiprotsess kahte erinevat ainet ühes suunas transportiva valgu vahendusel on sümport 16. Millised raku membraanide komponendid võimaldavad rakkude omavahelist äratundmist? glükoproteiinid 17. Membraanide voolavus suureneb kui suurendada küllastumata rasvhapete hulka ... fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude
Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Membraanivalke jagatakse ka vastavalt funktsioonile:
Perifeersed valgud. Harilikult globulaarsed. Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 3. Membraanitransport. Vähesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad iseseisvalt
10.Lõpeta järgmine lause. Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks… *Interfaasis 11.Sobita alltoodud kirjeldused rippmenüüs toodud terminitega. a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin b) Transportvalk, millest koosneb mitokondri välismembraan → Poriin c) Polüsahhariidide molekulide kiht plasmamembraani välispinnal → Glükokaalüks d) Plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk → Integraalne membraanivalk 12.Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide kromatiidid teineteisest lahku? Anafaas 13.Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta? Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid. 14
rasvade emulgeerija sapp lüüsida G(-) bakteri välismembraani. Välismembraanis on ka valguline poor. Selle kaudu tungivad rakku väikese molekulmassiga (kuni 600 Da) vees lahustuvad (hüdrofiilsed) ained. Tänu välismembraanile on gramnegatiivsed bakterid vähetundlikud paljudele antibiootikumidele (näiteks mitmed penitsilliinid, erütromütsiin). Välismembraani seovad periplasma peptidoglükaankihiga lipovalgud (lipoproteiinid). Lipiidosaga ulatuvad nad välismembraani lipiidikihti ja valgulise osa kaudu on kovalentselt (peptiidsidemega) seotud peptidoglükaaniga. Lipopolüsahhariidid annavad bakteritele seroloogilised (antigeensed) omadused. Lipopolüsahhariidid (just lipiidosa, lipiid A) on toksilised inimesele, põhjustades palavikku ja lööbeid. Näiteks LPS on olulised toksilisuse põhjustajad katkutekitajal (Yersinia pestis) ja Salmonellal. Osadel G(-) bakteritel puuduvad lipiid A-l mõned spetsiifilised piirkonnad, seetõttu pole nende LPSd toksilised.