Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees - Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi -seadustatud oli segregatsioon -paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi -1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. -1950-1960-ndatel oli mustanahaliste eesotsas pastor Martin Luther King. -1968.a. tapeti Martin Luther King -tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims ja Ku Klux Klan jne. ·1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu:
kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: Peep Reimer · esines neegrite lintsimisi · seadustatud oli segregatsioon (e.rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. · paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma.
a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal n.ö. getostuma. 1940-ndate lõpust alates hakati vastu