Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg.
Nemad kasutavad ettevõtte tooteid oma isiklikuks tarbeks. · Toiduainete tööstused nendeks on näiteks erinevad toitlustusettevõtted, kondiitriettevõtted ja erinevad edasimüüjad, kes kasutavad Talleggi tooteid erinevate produktide valmistamiseks, et neid enda nime all edasi müüa ja selle pealt kasumit teenida. 13.5.13 Firma · Ettevõttest · Missioon · Eesmärgid 13.5.13 Ettevõttest · Talleggi eelkäija oli Tallinna Linnuvabrik, mis alustas tegevust 1956.aastal. Alustati 12-st linnukasvatajast, kes said koolituse Leningradi Linnuvabrikus. Esimeseks juhatajaks sai Nikolai Burmann. Esimesel aastal toodeti 24 000 muna ja 7,4 tonni linnuliha. · 01.03.1993 asutati AS Tallegg. Aktsionärideks olid peamiselt ettevõtte enda töötajad. Ettevõtte direktoriks oli 1987.aastal valitud Ants Käsper. Sel ajal hakkas suurenema liha ja vähenema muna osatähtsus ettevõtte toodangus. 1996
6. Põllumajandusliku tootmise vormid- spetsialiseeritud suurtalu, rantso, ekstensiivne teraviljatalu, istandus , agrotööstuskompleks Spetsialiseeritud suurtalu- nisu, mais, köögivili, kartul, piimakari, linnud jne Rantso- Austraalia, USA, Argentiina jm kuivadel rohumaadel, arvukad karjad aasta ringi väljas ekstensiivne teraviljatalu- rohtlates, hooajaline Väikesed tootmiskulud ja saagid Istandus- tee, kohv, kakao, banaan Agrotööstuskompleks- seavabrik, linnuvabrik jm agro ehk loomavabrikud 7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. · Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. · Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur. 8
aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980. aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud
aastatel mõned sovhoosid ja anti nende maad üle kolhoosidele. Suurema ulatuse võttis sovhooside reorganiseerimine kolhoosideks 1980. aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti
marmelaade, küpsiseid, vahvleid, vahvlitorte ja martsipani. Laima maiustused on tuntud kõrge kvaliteedi ja unikaalse maitse poolest. Ka tänase päevani on tootmises näiteks kompvek Serenaad, mille retsept pärineb muutumatuna aastast 1937. Laima maiustuste tootjat esindab Eestis NP Foods Eesti. Suurima populaarsuse on Eesti tarbijate seas võitnud Selga küpsised, kõikvõimalikud sefiirid ja loomulikult klassikaline sokolaadi assortii. Tallegg ja tema eelkäija Tallinna Linnuvabrik olid ja on Eesti linnukasvatuse lipulaevaks. Alates aastast 1956 toimunud areng on toonud firmasse suure teadmiste ja kogemuste pagasi. Edu on toonud keskendumine pikaajalisele perspektiivile ja vastavate arenguplaanide teostamisele. 2009. aastal jõudis broileriliha tootmine Talleggis rekordilise 14,5 tuhande tonnini, kuid ka tarbimine kasvab kiiresti. 2009. aastal tarbis iga eestimaalane keskmiselt 22 kg linnuliha.
Tallinna Piimatööstus Kalev AS 879 348 624 890 926 Jüri Saku Õlletehas 252 768 532 770 912 Liviko AS 143 539 918 504 619 Tallinn Tallegg 663 515 533 500 572 Loo, linnuvabrik CocaCola HBC Eesti 210 425 414 Tallinn AS 688 Tallinna Külmhoone 357 386 jäätis Balbiino AS 160 201 275 310 408 Tallinn, jäätis Paulig Baltic 142 252 440 Saue, maitseained
annaabi.ee 
