paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. · Penijõe matkarada · Suitsu matkarada · Salevere matkarada · Näärikivide õpperada · Kiideva Puise matkarada Rõngastuskeskus
territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal
Samal ajal on laudradade ehitamine kulukas, sellele lisandub peatus-, puhke ja ööbimiskohtade väljaehitamine ja teenindamine ning giiditeenus. Näiteks Nigula looduskaitsealal aitab ligi 7 km pikkune laudtee matkajad rabasaarele ja toob ringiga tagasi. Raja ääres on kaks vaatetorni. E. Vilbaste andmeil kulutati selle kõige ehitamiseks ligi 100 000 krooni. 4,7 km pikkuse matkaraja väljaehitamine Oandul maksis 250 000 krooni. Kõige odavama linnutorni saab püsti 40 000 krooniga, tänapäevatingimustele vastav ehitis nõuab 200 000 krooni (Marvet, 1999). Käesolevaks ajaks on puidu hinnad tõusnud veelgi. Seega sooturism erineb muudest turismiliikidest ja majanduslikust küljest ei ole sugugi odav ettevõtmine. Seljakotiga nädalate viisi soodes uitajad suurt kasumit ei tõota. Kui suureks kujuneb käive ja kasum, sõltub eelkõige organiseeritud matkagruppide rohkusest. Rahakale turistile on aeg
annaabi.ee 
