Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"linnusulgede" - 3 õppematerjali

Lindude eksam
4
pdf

Lindude eksam

Millest sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal? Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust

Bioloogia → Eesti linnud
44 allalaadimist
TOIDUALLERGIA
14
doc

TOIDUALLERGIA

Sagedamini on nende söömise tagajärjel ilmnenud kaebuste põhjuseks toidutalumutus või mürgistus. LIHA ­ ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt sidekoerakkudest vabanevast histamiinist, liha töötlemisel kasutatud värvainetest (erütrosiin) 10 või säilitusainetest (nitritid). Linnulihast võib tekkida allergia siis, kui inimene on ülitundlik muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima. KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu. JUURVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD ­ kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju ­ tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Üldmeteoroloogia konspekt
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

10) . Igas klassis on 2-3 pilvetüüpi ( kokku 10) Tegijapoiss 2010 1) 1) Kiudpilved ( Cirrus ­ Ci) - Õhukese, peene, kiulise struktuuriga. esinevad "kriidijoonte", kiudude, niidikestena, üksikute kimpudena; haakide, komade ja linnusulgede kujul.Võivad olla niitjad ; küünilise või konksukujulised ; mäekurukujulised ; korratud. 2) Kiud-Rünkpilved ( Cirrocumulus ­ Cc) ­ Meenutavad üksikuid valgeid räitsakaid või puuvillatopikesi . Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. 3) Kiud-kihtpilved (Cirrostratus ­ Cs) ­ Valkjas-sinakad .Päikese ja kuu umber tekib sageli kahvatutes vikerkaarevärvides ring ­ halo . Võivad niitjad ja udutaolised olla.

Kategooriata → Üldmeteoroloogia
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun