Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva torm. Lõpuks Willhem Tell viis ta üle jõe
(Landtag). Maapäeva otsused fikseeriti maapäevaretsessis. Maapäevade vaheajal juhtis rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister (kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid), prokuröri kohuseid täitis Tallinnas fiskaalkomissar, Liivimaal olid keisri fiskaalid. Eraldi olid veel tolliametnikud (kontrollisid kaubandustulusid). Ametikohti võidi ka ühildada ning nendel olid tavaliselt ametis kohalikud. Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia. Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem. Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli
sünnitunnistusi, samuti sadamates tollide korjamise korraldamine. Kroonutulud laekusid kohtadelt, sisse tuli seada vastavad renteid, Liivimaa poole peal kolm, Eestimaal neli. Kantseleid töötavad peamiselt saksa keeles, seega saksa keele oskus oli oluline. Kindralkuberneri kantseleid on olnud eesti- ja liivimaalaste kanda (kohalik aadel). Mida aeg edasi, seda enam hakati Peterburi poolt soovima venekeelset asjaajamist. 22.09.2009 Kameriirid. Kogu kupatuse üle valvab linnusefoogt (Eestimaale iseloomulik ametnik, oli ametis Tallinnas). Prokurörid ja fiskaalid. Fiskaalid õiguskorda tundvad inimesed, pidid seisma riigi huvide eest, revisjonide jälgimine jne. Tolliametnikud (tollid olid üks olulisematest sissetulekuallikatest). Tollikontorid tekivad Tallinnasse, Narva, Pärnusse, Kuressaarde. Ka mõnda aega sisemaised tollipunktid (Tartu). Ametnikkond ja dokumentatsioon olid venekeelsed. Ka põhjarannikul Toolse
annaabi.ee 
