Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati hirmutube tegema. Kõige hirmsam tuba oli varesel. Sinna läks pool linnuriiki uudistama. Vares oli kurja nalja teinud ja seina peale joonistanud poolsurnud linnud hoidmas väga jubedat kõrvitsat. Põranda oli ta teinud punase õlivärviga kokku. Kui linnud sisse läksid ei näinud leevike üle tuvi midagi ja trügis ette. Ta ei osanud niisugust pilti oodata ja poole jooksupealt jäi hirmust kangeks. Ta kukkus kõhuli ja minestas peale seda. Kõik linnud kes ruumis viibisid läksin selle peale hirmust halliks
meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe
võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad
Nisside nihked Evolutsioon saartel Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus kiivi, todo · Puitunud taimed · Keha suurus ( saarte seadus e. Fosteri seadus) Suured loomad muutuvad väiksemaks Väiksed loomad evolutsioneeruvad suuremaks (komoodo varaan) · Kaitsetus ökoloogiline naiivsus Varjevärvuse puudumine Väljasuremine saartel · 400 aastaga 171 linnuriiki välja surnud · 90% saartel · ökoloogiline naiivsus · Mittekohastumus interaktsioonidega · Pole kuhugi põgeneda Looduskaitse biogeograafia · Hea : · Halb : Deborah Rabinowitz: seitse harulduse tüüpi : 1. Areaali suurus väike suur 2. Populatsiooni suurus väike suur 3. Elupaiga eelistus kitsas lai
annaabi.ee 
