Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine, mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks ei ole vaja teha väga palju muudatusi.Igaüks saab vältida linnupesade katki tegemist või looduskaitse all olevate taimede korjamist. Üle terve maakera painab inimkonda jäätmete hoiustamise probleem. Mida arenenum on ühiskond, seda enam prügi toodetakse. Rohkem rämpsu aga tähendab suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist.Selle protsessi pidurdamiseks tuleb heitmeid sorteerida ja taaskasutada.Kahjuks aga leiavad inimesed, et lihtsam on kõik pakendid visata metsa alla. Nii kujunevadki ebaseaduslikud prügilad
Andres pidas end noorest vennast paremaks ja targemaks. -Indrek võttis ussi salaja sipelgapesast ära, mille Andres oli sinna pannud -Vaieldi kummal on kuuse otsas õigus, kas varestel või raudkullidel -Andres läks indrekut põllutööd tehes kiusama, mille tagajärjel viskas Indrek kiviga kogemata Mari. Andrese vägivallatsemine koera kallal Andres ei kartnud haiget teha. Ta peksis perekoera jõhkralt kui teada sai, et Pollo oli jälle linnupesade kallal käinud. “Üks malakas teise järel lendas tükkideks. Iga natukese aja pärast hüüdis Andres Indrekule: “Lõika uus!” ning uuega tuli ka nagu uus hoog kätte. Mitmel korral jäi koer uimaseks maha, aga natukese aja pärast toibus ta uuesti ning siis jätkati materdamist.” Andres pannakse tööd tegema Andres olid tugev poiss ja tööd ta ei kartnud. Kui noor Andres 14 sai, siis otsustas ta isa ilma sulaseta läbi ajada ja ta sulase tööd tegema panna
miinimumini ja peavad toimuma halva ilmaga (vihm või eriti kuum päike). *Linnupoegi ei tohi kunagi pildistamiseks pesast eemaldada, kui neid pildistatakse pesas, tuleb jälgida, et nad pesast ei põgeneks. *Pesitsevate lindude püüdmine stuudios pildistamiseks on täielikult ja mistahes tingimustel keelatud. Imetajad ja linnud pesast eemal: *Kiskjaid ei tohi meelitada varjendi juurde söödaga kohas, kus hiljem saaks varjendit kasutada linnupesade pildistamisel. *Varjendis pildistamist ei tohi teha piirkonnas, kus varjend võib vastutustundetutele jahimeestele ja jäägritele näidata, et sihtmärk on olemas. See on eriti oluline silmas pidada välismaal. Isegi mitte pesitsevate lindude püüdmine kontrollitud olukorras pildistamiseks pole lubatud. Põhjendatud teaduslikel eesmärkidel kinni püütud lindude samaaegne pildistamine on lubatud eeldusel, et lindude vabaks laskmine pildistamise tõttu ei viibi. Juhul, kui
Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata pahandust, õnnetust, haigust v surma Linnupesa, linnulaastud Kevadised rahvakalendri tähtpäevad (paastumaarjapäev, urbepäev, lihavõtted) Paarisarv laaste tähendas linnupesade leiuõnne, mehelesaamist, edukat havipüüki Linnupesade leidmine toob õnne Linnumunade söömine ei sööda nende omi, kelle pojad kooruvad sulgedeta ja pimedatena Pesalõhkujal hakkab linnupesa kurgu alt välja kasvama, pikne lööb pesalõhkuja maha, silmad jäävad haigeks Kristuse surma ja ülestõusmise pühana tähistatakse lihavõtteid alates 8.sajandist Muna ja tibu sümboliseerivad maailma loomise rituaali, taassünd kõikide rahvaste jaoks,
Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. 44 Karvastiku värvuse muutus on märgatavam orava leviala põhjapoolsetel aladel. Oravad on suurepäraselt kohastunud eluks puude otsas, nende võimsad tagajalad on varustatud teravate küünistega, mis aitavad neil okstel püsida. Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Orav toitub põhiliselt taimsest toidust, kuigi mõningate arvamuste kohaselt on ta linnupesade rüüstaja. Neil süüdistustel on veidi ka tõepõhja all. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale