Siia koonduvad ka punase konksus nokaga jääkosklad, kes jäisesse vette sukeldudes väiksemaid kalu jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud. Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks
endale selgeks teha seda, et võib olla see koer ei olnud üldse nii halb nagu too esimene. Peale selle õpivad inimesed vaatluste kaudu, näiteks nähes lapsena oma ema paaniliselt herilaste eest põgenemas. On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal järeldusi teha ja midagi „omast tarkusest” kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme
endale selgeks teha seda, et võib olla see koer ei olnud üldse nii halb nagu too esimene. Peale selle õpivad inimesed vaatluste kaudu, näiteks nähes lapsena oma ema paaniliselt herilaste eest põgenemas. On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal järeldusi teha ja midagi ,,omast tarkusest" kartma hakata. Mõned õudusfilmid esitavad igapäevaseid asju, näiteks suuri linnuparvi või hetkelist täieliku vaikust kartmisväärsetena ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme
Toidubaasi ahendamine, näiteks prügilate sulgemine, suurendab liigisisest konkurentsi. Väheneb ka lindude maksimaalne võimalik populatsioonitihedus. Kui toitu on vähe võib suureneda lindude talvine suremus ning väheneda sigivus. (Lodjak 2008) 3.2. Hirmutised Treenitud pistriklasi ja haugaslasi kasutatakse probleeme tekitavate lindude hirmutamiseks nii prügimägedel, lennujaamades kui ka angaarides. Pistrikud on saaki püüdes peletanud linnuparvi paarikümneks minutiks. Peletamise tulemusena vähenes kuldnokkade ja kiivitajate arvukus lennuväljal, sest linnud suundusid prügimäele, kus neid tavaliselt polnud. Näiteks kajakad võivad hakata prügilal toituma peale seda kui haugas on varese kinni püüdnud, sest kiskja ei kujuta neile enam otsest ohtu. Linde peletatakse ka inimese kujuliste hirmutistega. Aiapidamistes näiteks kasutatakse selleks sõna ,,hernehirmutis". Sellisel juhul
annaabi.ee 
