tegevuse. Rikkumisi Sõidukijuht on rikkunud ATV tegevuse jäljed looduskaitseseaduse ja kaitseala Luitemaa eeskirja maastikukaitsealal. nõudeid. Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009)
Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud (pesitseb 2...3 tuhat paari). Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg (2 tuhat pesitsevat paari). 1.6. Haapsalu liigirikkus 13. aastat järjest peeti Eestis linnalinnuvaatluse võistlust, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles märkama linnade linnurikkust. Linnuliigirikkaim linn on seni olnud Haapsalu. Tallinnas nähti kokku 76 liiki ja sellega sai pealinn linnalinnuvaatluses teise koha. Esimese koha sai aga Haapsalu 79 linnuliigiga. Kokku märgati üle Eesti 118 linnuliiki, mis 2014. aastal on 13. aasta jooksul kõige parem tulemus olnud. Varajase kevade tõttu nähti erakordselt palju linavästrikke, sookurgi ja valgeid toonekurgi. (”Aktuaalne kaamera”, 2014) 1.7. Elurikkuse portaal Eestis tehtud linnuvaatlused ning nutirakendusega „Minu loodusheli” salvestatud helivaatlused jõuavad nüüdsest ka maailma elurikkuse andmeportaali The Global Biodiversity Information Facility (GBIF – ingl. k)
9 MAT) olid ca 1 MA võrra vanemad kui leiud mujalt. Siis aga dateeriti Jaava vanimad leiud pea samavanadeks. Kuigi on endiselt alust pidada ürgkoduks Aafrikat, on jää õhuke. On loodulikke katselappe - näiteks suurte katastroofide järgsed perioodid, kus on võimalik monitoorida elu taastumist. Hea näide on 1883 pursanud Krakatau. Nii saadud andmed on üllatavad pigem selle, et juba ca 50 aasta pärast oli pea steriilsest tuha-laavakõrbest saanud taas troopikamets 271 taime ja 31 linnuliigiga (Jaavani ca 40 km). Jääaegade mõju on eriti hoolikalt uuritud EBG tegur. Kogu kvarternaari (ca 2.5 MA) on korduvalt läbinud kliima olulise jahenemise perioodid. Taimede migratiooni viimase jääaja lõpust alates uuritakse klassikaliset õietolmu alusel. Kuid on ka muid näiteid, üsna elegantseid. Nii näiteks Briti saartel 30 KA eest elanud herilasete liik on veel olemas - kuid vaid Skandinaavia arktilises osas. Tein, 120 000 a eest samas elanud herilaste liik on nüüdseks
annaabi.ee 
