lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks.
Soostumus, Kalastamine, juhtmed maa pinnal, d. Lõuna pool on Rändloomad- Maavoole-kui pinna Põhjapõtrade Olme prügi. tihedam taimkate, põhjapõdrad, kalad, kiht libiseb nõkku. kasvatamine, Rohkesti soid, Linnulaat-veelinnu Omanäoline ja rikas Areng on kiire, koloonia. folkloor ja Vaevakask, kombestik, tundrakanarbik, sinikas, leesikas.
Lapi kaku e. habekaku näo kujutis võeti eeskujuks šamaani maskide meisterdamisel. Lumekakk , karvasjalg- -viru ja jahipistrik on Kaug –Põhja sulerüüs kiskjad. Söövad lemminguid, linde, hiiri, jäneseid. Lumekakud võivad toiduta elada kuni 24 ööpäeva. Lumekakku ehk öökulli võib kohata põhjamaal kõikjal. Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala. Mida suurem on linnulaat, seda vähem ohustavad pesitsejaid röövkajakad ja ännid, kes hangivad saaki koloonia äärtelt. 1930 laastas tirgukolooniaid inimene, kasutades tirgumune ja –liha toiduks ja koerasöödaks, toorainena seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all
elukeskkonnaga kuju; veeimetajate iseärasused; talveuni ja talveuinak, suveuni; lindude ränded; Mimikri RELIKTID ENDEEMID ja NEOENDEEMID Organismide kooseluvormid olemus *OLELUSVÕITLUS *Looduslik valik *KONKURENTS (liigisisene, liikidevaheline) * KISKLUS *Herbivoorid ( taimtoidulised) *Koloonia ja linnulaat Mikroorganismid Loomad, linnud *SÜMBIOOS Taimeriigis loomariigis *Parasitism ja parasiidid *Epifüüdid TOIDUAHELAD (TOITUMISAHEL) ja TOITUMISVÕRGUSTIK TOITUMISPÜRAMIID
annaabi.ee 
