«Nad on maru uudishimulikud. Istud rahulikult, no ei rapsi seal, siis ta jääbki sind imestama, ei lähe üldse eemale, vahib ja vahib. Inimese kannatus lõpeb enne otsa. Meetri peale tuleb. See on neil koloonias pesakaugus: nad on harjunud, et teine tüüp võib nii lähedal olla. Aga muidu nad koloonias vahetavad igasugu meeldivusi: varastavad naabritelt kive ja annavad üksteisele tappa kah natuke kui teine liiga ligi tikub. Nendel koloonia on maru suur ja suvel, nagu linnukolooniad ikka, lehkab kergelt, ei ole väga puhas. Häälitsevad adeelia pingviinid natuke kana moodi.» Samuti toetab ta Eesti uurimisjaama rajamist Antarktikasse, mis oli päevakorral eelmisel, 2010. aastal. «Kunagi räägiti 30 miljonist, mida see vajaks. Heal ajal see Eesti riigi jaoks enam ränk raha ei ole, kuigi lihtlugejale on seda võib-olla raske öelda. Nemad mõtlevad, et kui jagada see kolme pere vahel ära, oleks küll tore. Mina toetan Antarktikasse minekut
Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad. Selles biotoobis eristatakse randmaltsa ja liiv-merisinepi kooslusi. Karjatatavatele rannaniitudele iseloomulikuks liigiks on kõre e. juttselg-kärnkonn, kes veel paarkümmend aastat tagasi oli laialt levinud Lääne-Eesti rannikualadel. Seoses rannaniitude karjatamise lõppemisega kulustumise ja võsastumisega on see liik aga praktiliselt kadunud ning on säilinud kõigest üksikud hääbuvad asurkonnad. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks
Avaliku info kasutamine Teisest peatükist meile tuttavad kangurlinnud pidid rohtlates pidevalt ringi lendama, otsides rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast. Paljude loomade jaoks on kriitiline just õigeaegse informatsiooni saamine toidu asupaigast. P. Ward ja A. Zahavi (1973) pakkusid välja idee, et linnukolooniad ja muud loomade grupeeringud talitlevad informatsioonitsentritena, kus üksikisendid leiavad kergemini üles toiduallikate asupaiga, kasutades oma grupikaaslastelt saadud avalikku infot. Niisiis tuleb ala kopeerimine kasuks ka toiduotsimisel. Mõnedel loomadel on koguni välja kujunenud spetsiaalsed signaalid, millega nad teistele isenditele annavad teada soodsa toitumisala asupaigast. Äärmuslikuks näiteks on meemesilaste hästituntud tants, mille abil nad
Eestis on maasääri näiteks Saaremaal - Sõrve poolsaare tipus - ja Hiiumaal. Laidrannik on rannikutüüp, kus rannajoone lähedal asub hulgaliselt laide. Eestis on neid eriti palju Lääne-Eestis Väinamere saarte ümbruses, näiteks Hobulaid, Kesselaid jt. --- 70 Laiud on madalad ja lauged, sageli pikliku kujuga ja vaevu merepinnast kõrgemale ulatuvad saarekesed. Inimeste poolt on need tavaliselt asustamata, kuid sageli on seal endale meeliselupaiga leidnud suured linnukolooniad. Maakoore kerkides laiud liituvad omavahel ja tekivad juba suuremad saared, mandriga kokkukasvamisel aga poolsaared. Skandinaavia poolsaare idarannikut iseloomustavad skäärid. Need on võrdlemisi madalad rannalähedased peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared ja saarestikud. Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid, ka Lõuna-Soome rannikul on neid kümneid tuhandeid.
annaabi.ee 
