peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest. Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega"
Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.[25] 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega"
Kaaluvahemik 10-20 kg, turja kõrguse Kaaluvahemik üle 40 Väikesed koerad : kg, turja kõrguse vahemik 40-80 cm. kg, turja kõrguse Kaaluvahemik alla vahemik 25-70 cm. vahemik 50-90 cm. 10 kg, turja kõrguse vahemik 15-40 cm 7 7.EESTI RAHVUSLIKUD TÕUKOERAD Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega"
annaabi.ee 
