koertest. Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata
Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.[25] 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute
Väikesed koerad : kg, turja kõrguse vahemik 40-80 cm. kg, turja kõrguse Kaaluvahemik alla vahemik 25-70 cm. vahemik 50-90 cm. 10 kg, turja kõrguse vahemik 15-40 cm 7 7.EESTI RAHVUSLIKUD TÕUKOERAD Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati aeti läbi põhjamaade "laikadega" ning Venemaa "ovtsarkadega". Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja
valged laigud; must, läikivmust; arlekiin, musta-valgelaiguline. Basenji On teada, et esimesed basenjid toodi Niiluse-äärsetelt aladelt kingituseks Egiptuse vaaraodele juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Basenji taasavastati Kesk-Aafrikas, kus teda hinnati ja hinnatakse ka praegu krgelt tema intelligentsuse, kiiruse ja jahiinstinktide tttu. Kodumaal Aafrikas kasutatakse basenjid jahikoerana, kes ajavad metsloomi ülespandud püünistesse, samuti täidab ta linnukoera ülesandeid ajab linde krge rohu seest lendu ja leiab üles lastud jahisaagi. Selle tegevuse juures on eriti tähtis basenjidele ainuomane omadus mitte haukuda. Müsteerium - miks basenji ei haugu- on siiani vastuseta, kuigi seda leida on üritatud sajandite jooksul. Uurides basenjide kurgu ehitust avastati, et basenjide kurk on ehitatud nii, nagu igal teiselgi koeratul. Ometi kik teised tud ju hauguvad. Basenjide telistelt fantaatikutelt pärineb arvamus, et basenjid on niivrd
annaabi.ee 
