Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade kaevandamine Väärispuidu raiumine Turism
Hawaiil asub USA ainus ja viimane troopilise madalmaa vihmamets Wao Kele 'O Puna. Hawaii on ainus USA osariik, kus kasvatatakse kohvi. Maailmakuulsat Kona kohvi kasvatatakse Huallai edelanõlval. Rohkemkui kolmandikmaailmastarnitavast ananassist tuleb Hawaiilt. Hawaiil kasvab rohkem kui 50 erinevat liiki banaane. Hawaiil ei ole ühtkimürgist putukat ega roomajat. Hawaiid kutsutakse vahest Väljasuremisohus olevate liikide pealinnaksmaailmaks. Kolmandik USA väljasuremisohus linnuja loomaliikides elab Hawaiil. 90% Hawaii kasvavatest/elavatest taimedest ja loomadest ei leidu kuskilmujalmaailmas. Iidsed hawaiilased olid neoliitne ühiskond, edendades ja arenedes ilma savi ja rauda kasutamata/omamata. Nende kultuur oli väga arenenud ja baseerus väga austavale ja intiimsele suhtele maa ja ookeaniga. Väga iidsed ja sügavad teadmised taimedest ning ümbritsevast keskkonnast aitasid neil jõudsalt areneda. Kohalik elurütm käib vastavalt loodusele päikese järgi
Aastal. _Jõustus 2004 _36 allakirjutanut, 30 ratifitseerinut _Eesti ja Läti ei ole veel ühinenud, Leedu on. _EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. _Maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: _direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv _direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON _Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. _Taani, Århuse _Allkirjastati 1998, ka Eesti _Eesti ratifitseeris 2001 _Konventsioon jõustus 2001 _43 riiki (8. oktoober 2009) 3 alustala _Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue)
Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse;
Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse;
annaabi.ee 
