Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatupidajad, kokad jne. Näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel. Sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega
( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse, taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses. Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur 123 187 ha. Need
Igale tootjale on kinnitatud kvoot, toodangu ülempiir, mille järgimist kontrollivad tootjate koperatiivid. Oma kvooti müüa ei saa. Kõigile põllumajandustoodetele, mida Norras piisavalt toodetakse, on kehtestatud impordikvoodid ja kõrged tollid, mis võrdsustavad kodu ja välismaiste toodete hinna. Norra põllumajandus on selgelt karjakasvatusliku suunitlusega. Seal on ligi miljon veist, 700 000 siga, ligi 2 miljonit lammast, 80 000 kitse ja linnufarmides 4 miljonit kodulindu. Karjandus kindlustab elanikkonna enam-vähem täielikult lihaga, aga 340 000 lüpsilehma toodangust jätkub ka piimasaaduste (eelkõige juustu) ekspordiks. Toiduteravilja veab Norra suuremalt jaolt sisse, oma viljatoodang (30-40 ts/ha) läheb peamiselt loomasöödaks. 16 Omaette tootmisharu on karusloomakasvatus. Viimaseil aastail on peetud keskmiselt 1,5
Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2
Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1. Orgaanilisi aineid 2. Fosforiühendeid 3. Lämmastikuühendeid 4. Hõljuvaineid 5. Sulfaate 6. Ühe-ja kahealuselisi fenoone 7. Naftat 8. Heitvett Keskonnakaitse nõuded · Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2
annaabi.ee 
